Duklja

See artikkel vajab toimetamist. (August 2015) Palun aita artiklit toimetada. (Kuidas ja millal see märkus eemaldada?)

Artiklis ei ole piisavalt viiteid. (August 2015) Palun aita väiteid kontrollida ja viiteid lisada. (Kuidas ja millal see märkus eemaldada?)

Duklja (montenegro keeles Дукља), ka Doclea või Diocleia (kreeka keeles Διοκλεία Diokleia), oli päriliku maaga keskaegne riik, mis hõlmas umbes tänapäeva Kagu-Montenegro territooriumid Kotorist läänes Bojana jõeni idas ning Zeta ja Morača jõe läteteni põhjas.

Duklja oli esialgu Ida-Rooma riigi vasall, kuid 9. sajandil sai sellest Serbia vürstkonna osa Vlastimirovićite dünastia võimu all. Pärast Serbia annekteerimist Bütsantsi poolt 10. sajandi lõpul jäi Duklja kuni 1040. aastateni Bütsantsi võimu alla, kui kohalik isand Stefan Vojislav suutis saavutada oma võimu all sõltumatuse enamusele mereäärsest piirkonnast; Duklja muutus kõige võimsamaks riigiks, seda valitses Vojislavljevići dünastia.

Aastal 1060 annekteerisid Vojislavljevićid Raška (sisemaa, millest hiljem sai Serbia tuumik) ja määrasid sinna vasallvalitsejad. Konstantin Bodini surmaga aastal 1101 asus dünastia kõrvalharu Raškat sõltumatult valitsema ja aastal 1189 liidendati Duklja viimasega – kui Serbia suurvürstkonna kroonimaa, järgnevalt tuntud kui Zeta, mis jäi nii kuni Serbia tsaaririigi languseni. Serbia tsaaririigi langusega sai Zeta aastal 1356 Balšićite võimu all sõltumatuks ja oli aastatel 1421–1427 taas Serbia despootkonnaga liidendatud.