Holstein-Gottorp

See artikkel vajab toimetamist. (Detsember 2021) Palun aita artiklit toimetada. (Kuidas ja millal see märkus eemaldada?)

Artiklis puuduvad viited. (Detsember 2021) Palun aita artiklit täiendada, lisades sobivaid viiteid.

Holstein-Gottorp või Schleswig-Holstein-Gottorp on historiograafiline nimi, samuti kaasaegne lühinimi Schleswigi ja Holsteini hertsogkondade osadele (tuntud ka kui Hertsoglik Holstein), mida valitsesid Schleswig-Holstein-Gottorpi hertsogid. Hertsogkondade teisi osi valitsesid Taani kuningad.

Gottorpi territooriumid asusid tänapäeva Taani ja Saksamaa territooriumitel. Hertsogite peamine asukoht oli Gottorfi loss Schleswigi linnas Schleswigi hertsogkonnas. See on ka hertsogikoja nimi, mis tõusis mitmele troonile. Sel põhjusel kasutavad genealoogid ja ajaloolased teiste maadega seotud dünastiate kohta mõnikord Holstein-Gottorpi nime.

Nende valitsejate ametlik tiitel oli "Schleswigi, Holsteini, Dithmarscheni ja Stormarni hertsog", kuid seda tiitlit kasutasid ka nende sugulased Taani kuningad ja nende kõrvalharud, kuna see oli kõigi nende agnaatide ühine omand. Gottorpi harule kuulus Landeshoheit (territoriaalne ülemvõim) Holsteini hertsogkonna üle Saksa-Rooma riigis ja Schleswigi hertsogkonna üle Taani kuningriigis. Mugavuse huvides kasutatakse tehniliselt korrektsema "Schleswigi ja Holsteini hertsog Gottorpis" asemel nime Holstein-Gottorp.

Vanim hertsogitiitel oli Schleswigi oma, mille Taani, Rootsi ja Norra regentkuninganna Margrete I kinnitas 1386. aastal oma poja Oluf II nimel kuninglikule sugulasele lääniks. Saksa-Rooma keiser Friedrich III andis 1474. aastal Taani kuningatele keiserlikuks lääniks Holsteini.