Monoplaatarvuti

See artikkel valmib koolitööna. Võimaluse korral lisa oma parandusettepanekud arutelulehele. See ei tähenda siiski, et teistel kaastöölistel on artikli muutmine keelatud. Malli võib eemaldada 31. mail 2024. Kool: Tartu Ülikool.

Monoplaatarvuti ehk plaatarvuti (inglise keeles single-board computer ehk SBC) on arvuti, mille kõik komponendid paiknevad ühel trükkplaadil. Sellel on olemas mikroprotsessor, arvutigraafika võimekus, sisend/väljund suhtlus, RAM ja muud funktsioonid sarnaselt tänaste personaalarvutitega. Plaatarvuti tähtis osa on ühe-kiibi-arvuti (SoC), mis tagab ühe integraallülitiga olulisemad arvuti funktsioonid (protsessori, ühendatavuse jm). Kuigi laienduspesi ei ole tavaliselt plaadil, siis mõned tootjad on täna ka need trükkplaadile mahutanud.

Plaadil olevad ühendusliidesed võimaldavad suhtlust eri perifeeriaseadmetega: monitoride, USB-seadmete, kõlarite ning muuga. Tavaliselt kasutatakse oma andmete ja konfiguratsiooni salvestamiseks mikro-SD kaarti. Sisend/väljund loogikat saab teostada GPIO viikude kaudu. Toide antakse näiteks USB-kaabliga ja selle kaudu on tavaliselt võimalik ka andmevahetus arvutiga, mille külge kinnitatuna on võimalus laadida arvutile peale uusi programme. ^[1] Samuti on teatud plaatarvutite mudelitel olemas andmete edastuseks Wi-Fi ja Bluetooth võimekus. Ethernet ja stereoheli pesad võivad ka olla lisatud. ^[2]

Levinud operatsioonisüsteemid plaatarvutitel on Linux ja Android, mis mõlemad on vaba tarkvaralised ehk avatud lähtekoodiga. Nimetatud asjaolu tagab avatuma riist- ja tarkvara, mida saab muuta vastavalt tegevusele. ^[3]