Personalism

Sõna "personalism" on tuletatud sõnast personalityisiksus, millele on liidetud ideoloogiale viitav liides -ism. Seda sõna on kasutatud eri aegadel väga erinevates tähendustes ning ainus, mis neid omavahel ühendab, on sõna „isiksus“. Olemuslikult eristab neid eksistentsialistlik suhtumine vaimsusesse. Materialistid lähtuvad filosoofilisest realismist ja väidavad, et loomulik kord on inimese teadvusest sõltumatu. Idealistid usuvad, et teadvuslik mõte loob reaalsust.

Personalism lähtub isiksusliku arengutaseme saavutanud inimesest, sest tema kujundab oma tegevusega valitsevat reaalsust ja on selle ülim väärtus. Isiksus ühendab subjektiivsuse ja objektiivsuse, põhjusliku aktiivsuse ja vastuvõtlikkuse, ühtsuse ja suhte, identiteedi ja loovuse. Pannes rõhu inimese sisemisele eetikale ning käsitledes isiksust kui vaba tegevuse subjekti ja objekti, keskendub personalism ühiskondliku moraali küsimustele.[1]

Romaani keeletes on mõistele personalism antud tihti isikukultuse ja diktatuuri tähendus.

  1. "Personalism". Stanford Encyclopedia of Philosophy. 28.01.2020.

From Wikipedia, the free encyclopedia · View on Wikipedia

Developed by Tubidy