Religiooniturism

See artikkel vajab toimetamist. (Detsember 2018) Palun aita artiklit toimetada. (Kuidas ja millal see märkus eemaldada?)

Religiooni- ehk usuturism on turismi üks alavorme, kus inimesed reisivad üksi või gruppides palverännaku, misjonitöö või vaba aja veetmise põhjusel.

Maailma suurim massiline religiooniturism leiab aset igal aastal Indias Kumbh Mela palverännakuna, milles 2013. aastal osales 120 miljonit palverändurit.^[1] Koos siseturismiga on aastane palverändurite hulk ligikaudu 330 miljonit inimest^[2]. Peamine usuturismimaht tuleb islamiusuliste ja hindude palverännakutest.^[2]

Viimase paari tuhande aasta jooksul on palverännak olnud üks värvikamaid ja dramaatilisemaid püsiväärtusi, mis elavdab hinge ja muudab vaimu sügavamaks^[3].

Tänapäeval on valikuvõimalused reisimise osas väga rikkalikud – ranna-, kultuuri-, eksootika ja paljude teiste reisimise liikide kõrval on usulistel eesmärkidel rändamine jätkuvalt üks rändamise vorme, mille tähtsus siinkirjutaja arvates on tõusuteel. Üha rohkem käiakse maailma avastamas mitte niivõrd uute teadmiste ja kogemuste pärast, vaid ka seepärast, et soovitakse ennekõike kogeda midagi teistsugust – olgu näidetena mainitud turismiettevõtete korraldatavad joogareisid, erinevate mäetippude vallutusretked, eriliste tegutsevate või ajalooliseks vaatamisväärsuseks muutunud pühamute külastused, kohtumised šamaanidega jne.^[4]

Religiooniturism on eksisteerinud juba antiikajast.

2011. aastal tehtud uuringus leiti, et 2,5 miljonit inimest külastas aastal 2013 Karbala linna Iraagis arba'eeni päeval, ja leiti, et palverändurid külastasid Jeruusalemma eri põhjustel: mõista ja hinnata enda kultuuri läbi füüsilise kogemuse, usaldada enda religioosseid uskumusi ja siduda end püha paigaga.^[5]