STS-86

STS-86

Kosmosejaam Mir pärast kokkupõrget Progressiga
Missiooni tüüp	Shuttle-Mir
Operaator	NASA
COSPAR ID	1997-055A
SATCAT	24964
Missiooni kestus	10 päeva 19 tundi 22 minutit 12 sekundit
Läbitud orbiite	170
Kosmoseaparaadi omadused
Kosmoseaparaat	kosmosesüstik Atlantis
Maandumismass	114 185 kg
Lasti mass	8 375 kg
Meeskond
Meeskonna suurus	7
Meeskonna liikmed	James Wetherbee Michael Bloomfield Vladimir Titov Scott Parazynski Jean-Loup Chrétien Wendy Lawrence
Stardimeeskond	David Wolf
Maabumismeeskond	Michael Foale
Missiooni algus
Stardi aeg	02.34.19, 26. september 1997 (UTC)
Stardikompleks	Kennedy Kosmosekeskuse stardikompleks 39
Missiooni lõpp
Maandumise aeg	21.55.00, 6. oktoober 1997 (UTC)
Orbiidi elemendid
Taustsüsteem	geotsentriline orbiit
Režiim	Maa-lähedane orbiit
Periapsiid	354 km
Apoapsiid	381 km
Orbiidi kalle	51,6 kraadi
Tiirlemisperiood	91,9 min
Põkkumine Miriga
Põkkumise aeg	19.58.00, 27. september 1997 (UTC)
Lahti põkkumise aeg	17.28.15, 3. oktoober 1997 (UTC)
Põkkumise kestus	5 päeva 21 tundi 30 minutit 15 sekundit
Esireas: Bloomfield, Wetherbee, Lawrence; tagareas: Chrétien, Parazynski, Titov, Foale. Wolfi polnud foto tegemise ajal missioonile veel määratud Space Shuttle'i programm ← STS-85 STS-87 →

STS-86 oli NASA Space Shuttle'i programmi missioon.

Missiooni raames külastati Vene kosmosejaama Mir. Juunis 1997 oli ebaõnnestunud põkkumise ajal jaama ramminud Vene transpordilaev Progress, mis dehermetiseeris Spektri mooduli ja ohustas jaama meeskonnaliikmete elusid. Kuna Foale'i eelkäija, Jerry Linengeri jaamas viibimise ajal oli seal olnud tulekahju, oli NASA tugeva poliitilise surve all ning peadirektor Daniel Goldin pidi otsustama, kas NASA astronautide saatmine jaama lõpetada või mitte. Lõpliku otsuse saata Daniel Wolf kosmosesse langetas Goldin ööl enne starti.^[1]

STS-86 ajal vahetati jaama meeskonda ning Maale naasva Michael Foale'i asemel jäi jaama David Wolf. Lisaks käisid Scott Parazynski ja Vladimir Titov avakosmoses jaama hooldustöid tegemas.

Atlantis naasis Maale 6. oktoobril ning läks seejärel hooldusesse, lennates uuesti 2000. aastal.