Villancico

Pedro de Escobari kolmehäälne villancico "Pásame, por Dios, barquero" laulukogumikust Cancioneiro de Elvas, 16. sajand. Kolmerealine estribillo algab sõnadega "Pásame, por Dios, barquero", copla mudanza algab sõnadega "Que sipones dilacion" ja vuelta algab sõnadega "No quieras mi perdicion", see on kolmerealine nagu refrään ja lauldakse refrääni viisil. Viimatinimetatud muusikalist nüanssi pole lauluraamatu tegija kui iseenesestmõistetavat asja kirja pannud.
17. sajandi vaimulik villancico märkega "De natal" ('jõuluks') "Pues a Dios humano vemos" (Cancioneiro de Belém, 1603)
Juan Vasqueze vihuela-tabulatuur märkega "Villancico a quatro de Flecha" (Flecha neljahäälne villancico) kogumikust "Orphenica Lyra" (1553)

Villancico (hispaania keelest, hääldus [biʎanˈθiko]), portugali variandis vilancete, oli luule- ja muusikavorm, mis oli Pürenee poolsaarel levinud 15.–18. sajandini, alates 16. sajandist ka Ladina-Ameerikas. Nagu renessanssmuusikale iseloomulik, võidi seda laulda kas pillisaateta või pillidega hääli asendades või dubleerides. Algselt võis villancico olla rahvalaul, kuid see arenes kiiresti kunstmuusika üheks vormiks.[1]

Jüri Talvet on kasutanud ka häälduspärast kirjapilti viljanssiiko[2].

Hispaaniakeelses maailmas tähistab sõna villancico tänapäeval lihtsalt jõululaulu.

  1. https://www.britannica.com/art/villancico
  2. J. Talvet. Keskaja Hispaania luule. Tartu Ülikooli kirjastus, 1998

From Wikipedia, the free encyclopedia · View on Wikipedia

Developed by Tubidy