Wabi-sabi (jaapani keeles 侘寂) on Jaapani traditsioonilise esteetika maailmavaade, milles tunnustatakse ebatäiuslikkust ja ebapüsivust, nähakse ilu looduse ajutisuses ja mööduvuses, lõpetamatuses ja muutumises. Selle tunnusteks on korrapäratus, tahumatus, lihtsus, kasinus, tagasihoidlikkus ning sõbralik lähedus looduslike nähtuste ja ilmingutega. Üldiselt on wabi-sabi omane kõigile jaapani kunstiliikidele.[1]