Back اتفاقية مكافحة التزييف التجارية Arabic Saxtakarlığa qarşı ticarət müqaviləsi Azerbaijani Търговско споразумение за борба с фалшифицирането Bulgarian Acord Comercial per a la Lluita contra la Falsificació Catalan Anti-Counterfeiting Trade Agreement Czech ACTA Danish Anti-Counterfeiting Trade Agreement German Εμπορική Συμφωνία Κατά της Παραποίησης Greek Anti-Counterfeiting Trade Agreement English Anti-Counterfeiting Trade Agreement Esperanto

ACTA

ACTA-ga liitunud riigid:
roosa – allakirjutanud riigid;
oranž – allakirjutanud riigid, keda katab ka Euroopa Liidu allkiri;
roheline – alla kirjutamata jätnud riigid, keda katab ka Euroopa Liidu allkiri;
sinine – teised riigid, kes võivad lepingule alla kirjutada
ACTA-vastane meeleavaldus Tartus

ACTA (inglise keeles The Anti-Counterfeiting Trade Agreement ehk võltsimisvastane kaubandusleping) on mitmepoolne riikidevaheline kokkulepe, mis püüab määratleda rahvusvahelisi norme intellektuaalomandi õiguste jõustamiseks. Salastatud leppe kavandi paljastas 2008. aasta WikiLeaks, sestsaati kutsus see esile palju kriitikat kodanikuühenduste poolt.[1][2][3] Lepingu lõppversioon valmis 15. aprillil 2011 ning sama aasta oktoobris allkirjasid selle Austraalia, Jaapan, Kanada, Maroko, Lõuna-Korea, Singapur, Uus-Meremaa ja USA. 2012. aastal liitusid veel mitmed riigid, kuid ühtlasi puhkesid paljudes riikides suured leppevastased meeleavaldused. Euroopa Parlament hääletas aga 2012. aasta juulis selle vastu ning see ei ole kunagi jõustunud.

Leping nägi ette rahvusvahelised standardid autoriõiguse rikkujate karistamiseks, et võidelda võltsimise, piraatluse ja teiste intellektuaalomandi vastaste kuritegudega. Ennetavate abinõudena on pakutud välja vangistust ja trahve.[1] Mustanditega võrreldes oli ettenähtud meetmeid lõpptekstis siiski oluliselt pehmendatud.[4]

Lepingu läbirääkimistel osalesid Austraalia, Kanada, Euroopa Liit, Jaapan, Mehhiko, Maroko, Uus-Meremaa, Lõuna-Korea, Singapur, Šveits ja USA.[viide?]

26. jaanuaril 2012 allkirjastasid leppe 22 Euroopa Liidu liikmesriiki, kaasa arvatud Suurbritannia. Enne jõustumist pidi selle heaks kiitma ka Euroopa Parlament. Euroopa Liidu kõrval olid selleks ajaks leppega ühinenud USA, Austraalia, Kanada, Jaapan, Maroko, Uus-Meremaa, Singapur ja Lõuna-Korea.[1]

Kolm läbirääkimistel osalenud osapoolt (Euroopa Liit, Mehhiko ja Šveits) pole veel lepingule alla kirjutanud, kuid on ühisavalduses kinnitanud kavatsust allkirjastada leping "nii pea kui võimalik".[viide?]

27. jaanuaril 2012 astus tagasi ACTA Euroopa Parlamendi raportöör Kader Arif, kelle hinnangul võivad leppel olla kodanike elule suured tagajärjed, kuid europarlamendilt on püütud võtta selles sõnaõigus: "Ma mõistan hukka need protsessid, mis viisid leppe allkirjastamiseni: kõneluste algusest saadik ei peetud mingeid konsultatsioone kodanikuühiskonnaga, teksti allkirjastamise korduv edasilükkamine ilma igasuguste selgitusteta, parlamendi mitmes resolutsioonis tehtud ettepanekute tagasilükkamine."[1][5]

3. veebruaril 2012 teatas Poola peaminister Donald Tusk, et Poola külmutab ACTA ratifitseerimise riigis nii tänavail kui ka internetis puhkenud massimeeleavalduste tõttu. "Minu arvates on ratifitseerimise vastu esitatud argumendid õigustatud," kommenteeris Tusk.[6]

24. jaanuaril 2012 kinnitas Eesti valitsus, et pole ACTA-t veel arutanud ning ei tea, kas see riigikogu heakskiitu vajabki. Eestis vastutab ACTA eest välisministeerium.[7] Hiljem on väidetud, et ACTA Riigikokku saatmise otsustab välisminister Urmas Paet.[viide?] 8. veebruaril esines Riigikogus ACTA teemal Eesti peaminister Andrus Ansip, kes kinnitas, et ACTA mõjul ei tule Eesti seadusi muuta ning seepärast ei pea ka Riigikogu seda ratifitseerima: "Põhjus, miks Riigikogu pole seda teemat menetlenud – sellepärast, et antud lepinguga liitumine ei too kaasa muutusi Eesti seadusandluses. Kõik!"[8]

11. veebruaril 2012 toimusid ülemaailmsed ACTA-vastased meeleavaldused, Eestis korraldati need Tallinnas ja Tartus.[9] Ajakirjandus on suhtunud neisse toetavalt, 6. veebruaril 2012 ilmunud juhtkirjas kutsus Delfi üles neil osalema.[10]

Lepingu üle ei ole enamikus riikides toimunud avalikku arutelu, selle tähtsust on meedia enamasti hakanud selgitama alles otse enne või isegi pärast lepingule allakirjutamist ning avalikkuse protestid on hilinenud. Nii oli 31. jaanuari seisuga USA-s 35 000 inimest kirjutanud alla Valgele Majale suunatud petitsioonile ACTA peatamiseks, ehkki USA oli lepingule juba alla kirjutanud[4].

  1. ↑ 1,0 1,1 1,2 1,3 Viitamistõrge: Vigane <ref>-silt. Viide nimega Arif on ilma tekstita.
  2. ↑ Viitamistõrge: Vigane <ref>-silt. Viide nimega S5qjF on ilma tekstita.
  3. ↑ Viitamistõrge: Vigane <ref>-silt. Viide nimega 4HKqV on ilma tekstita.
  4. ↑ 4,0 4,1 Viitamistõrge: Vigane <ref>-silt. Viide nimega Ars Technica on ilma tekstita.
  5. ↑ Viitamistõrge: Vigane <ref>-silt. Viide nimega iwupa on ilma tekstita.
  6. ↑ Viitamistõrge: Vigane <ref>-silt. Viide nimega u88px on ilma tekstita.
  7. ↑ Viitamistõrge: Vigane <ref>-silt. Viide nimega ei tea on ilma tekstita.
  8. ↑ Viitamistõrge: Vigane <ref>-silt. Viide nimega Ansip on ilma tekstita.
  9. ↑ Viitamistõrge: Vigane <ref>-silt. Viide nimega meel on ilma tekstita.
  10. ↑ Viitamistõrge: Vigane <ref>-silt. Viide nimega Ionbm on ilma tekstita.
From Wikipedia, the free encyclopedia · View on Wikipedia

Developed by Tubidy