Artiklis ei ole piisavalt viiteid. |
See artikkel vajab toimetamist. (Märts 2013) |
AK-47 | |
---|---|
| |
Tüüp | automaatrelv |
Päritoluriik | Nõukogude Liit |
Teenistusajalugu | |
Teenistuses |
1949–1974 (NSV Liidus) 1949– (mujal) |
Tootmise ajalugu | |
Konstruktor | Mihhail Kalašnikov |
Konstrueeritud | 1946–1948 |
Tootja | Kalašnikovi kontsern jt (ka Norico) |
Toodetud ühikuid |
u 75 miljonit AK-47 u 100 miljonit analoogi |
Tehnilised andmed | |
Kaal |
Relv: 3,47 kg Tühi salv: 0,43 kg (varajane mudel) 0,33 kg (teras) 0,25 kg (plastik) 0,17 kg (kergsulamist) |
Pikkus |
880 mm (puidust fikseeritud kabaga) 875 mm (lahtise kabaga) 645 mm (kinnise kabaga) |
Toru pikkus |
raua pikkus 415 mm (kokku) 369 mm (vintraud) |
| |
Padrun | 7,62×39 mm |
Laskekiirus |
600 lasku minutis (tehniline) 40 lasku minutis (poolautomaat) 100 lasku minutis (lühivalangutega) |
Laskemoona algkiirus | kuuli algkiirus: 715 m/s |
Tõhus laskeulatus | 350 m |
Söötur |
30-lasuline lehtsalv on ka 5-, 10-, 20- või 40- lasulisi lehtsalvesid ning 75- või 100-lasulisi trummsalvesid |
Kalašnikovi automaat (vene keeles Автомат Калашникова образца 1947 годa; Avtomat Kalašnikova obraztsa 1947 goda) ehk AK on aastatel 1945 kuni 1947 Nõukogude Liidus konstrueeritud automaatne käsitulirelv. Relva konstruktoriks peetakse Mihhail Kalašnikovi. Nõukogude armees võeti AK relvastusse 1949. aastal. Maailmas tuntakse Kalašnikovi automaat-ründevintpüssi eelkõige tüübinimega AK-47, relv on maailmas laialt levinud ja tuntud.[1]
Of the estimated 500 million firearms worldwide, approximately 100 million belong to the Kalashnikov family, three-quarters of which are AK- 47s (Small Arms Survey 2004).