Aabrahamlik religioon

Artiklis puuduvad viited. (Jaanuar 2020) Palun aita artiklit täiendada, lisades sobivaid viiteid.

Aabrahamlikud religioonid on judaism, kristlus ja islam, mida nimetatakse nõnda sellepärast, et nad kõik on pärit Aabrahami religioossest traditsioonist. Islam nimetab kahe ülejäänud monoteistliku religiooni järgijaid Raamatu rahvaks.

Piiblis on enne Aabrahami kuus tähelepanuväärset tegelast: Aadam ja Eeva, nende pojad Kain ja Aabel, Eenok, kelle Jumal võttis ära, ja Noa, tema pojapojapoeg, kes päästis oma perekonna ja kõik loomaliigid Noa laevas. Ent nendest inimestest ei jäänud maha kirja pandud moraalikoodeksid. Nad on lihtsalt head ja halvad käitumiseeskujud, kuid üheski religioonis pole konkreetset osutust, kuidas nende tegusid tõlgendada.

Islam peab Aadamat ja Noad prohvetiteks ning peab ka teiste rahvaste seadusandjaid (Kong Fuzi, Hiawatha) prohvetiteks, kui nad ei kuuluta iseennast jumalaks.

Judaism on ajalooliselt aktsepteerinud, et igal rahval on oma jumal, kellest nende oma on lihtsalt kõige vägevam.

Paljud kristluse suunad kuni 20. sajandini on pidanud mõningaid või kõiki usundeid lihtsalt ebajumalakummardajateks, paganateks, ketseriteks, jumalateotajateks või lihtsalt eksinuteks.

Seega on õigem öelda, et Aabraham ei ole mitte religiooni rajaja, vaid esimene tegelane 1. Moosese raamatus, 1) kes ei ole selgelt jumalikku päritolu, nagu Aadam ja Eeva väidetavalt olid, 2) kes kolme suurema monoteistliku usundi järgi mängis suurt rolli nende ühise tsivilisatsiooni kujunemises, 3) keda ei peeta kõikide maa peal elavate inimeste esiisaks (nagu sõnasõnalisemates tõlgendustes Noad; Kain seevastu abiellus naisega Noodimaalt, kes ei olnud tema ega Aadama sugulane) ja 4) kes on piisavalt hästi dokumenteeritud.

1. Moosese raamatus antakse Aabrahamile konkreetne juhtnöör lahkuda Kaldea Uurist, et Jumal teeks ta suureks rahvaks, ja sellepärast on tema tegevus hästi dokumenteeritud. Burton Visotzky on kirjutanud raamatu Genesis of Ethics, kus on juttu nende sündmuste tähtsusest tänapäeva eetikale.

Piibli järgi oli patriarh Aabrahamil (araabiapäraselt Ibrahim) kaks poega: Ismael tema naise teenijalt Haagarilt ja Iisak tema naiselt Saaralt. Selle jutu järgi pärinevad juudid Iisaki pojast Jaakobist, keda hüütakse ka Iisraeliks.

Judaism põhineb lepingul Jumala ning "Iisraeli laste" (Iisraeli 12 poja järeltulijate) vahel Siinai mäel.

Kristlus tunnistab Jeesust, kellel oli vähemalt ema juut, oma messiaks, Jumala pojaks ning osaks Jumalusest endast.

Islam tunnistab Jeesuse ja juudi prohvetid pärast Aabrahami (nagu Moosese) Jumalast inspireerituks (kuigi mitte Jumalast sündinuks) ning peab islami rajajat Muḩammadit viimaseks prohvetiks.

Kuigi Baha'i usku ei arvata traditsiooniliste aabrahamlike religioonide hulka, tunnistab ta samu prohveteid ja lisaks Baha'u'llah't.

Ka rastafarism tunnistab Piibli autoriteeti ning peab end tulenevast Aabrahami religioonist. Ta tunnistab enamikku Piibli prohveteid ja lisaks keiser Haile Selassiet ja Marcus Garveyt.

On ka teisi religioone, mis suuremal või vähemal määral tunnistavad Piibli prohveteid; mitmesugused voodoo usundid (sünkretistlik segu kristlusest ja Aafrika paganlikest religioonidest) ja unitaaruniversalism.