Aargau kanton

Aargau kanton
saksa Kanton Aargau
retoromaani Chantun Argovia
itaalia Cantone di Argovia
prantsuse Canton d'Argovie
Aargau kantoni lipp Aargau kantoni vapp
Pindala: 1404 km²
Elanikke: 678 207 (31.12.2018)[1]
Rahvastikutihedus: 483 in/km²
Keskus: Aarau
Ametlikud keeled: saksa

Aargau kanton on kanton Põhja-Šveitsis.

Kanton asub Aare jõe piirkonnas, mille järgi on ka nime saanud.

Aargau asus varakeskajal Alemannia ja Burgundia piiril ning oli tihti vaidlusaluseks piirkonnaks. Hiljem kuulus ta Švaabimaale. 10. sajandil sai Aargaust Habsburgide dünastia põlisala (nad olid toona Švaabi hertsogi vasallid) ning oli nende keskuseks 13. sajandini. Habsburgid rajasid sinna Habsburgi linnuse ning Muri ja Wettingeni kloostri. Viimased suleti 1841, mis tekitas palju paksu verd ja oli üheks ajendiks Sonderbundi tekkele 1845. aastal.

1415 läks Aargau Šveitsi Liidu koosseisu. Enamik aladest läks Berni kantoni koosseisu, teisi valitseti sõltlaskondadena. 1798–1803, Helveetsia vabariigi ajal, moodustus eraldi Aargau kanton. 1803. aastal liideti Aargauga ka Fricktal, mis oli aasta olnud eraldi kanton (varem kuulus seegi Habsburgidele).