Aatrium on varakristlikus, bütsantsi ja romaani kirikuarhitektuuris esinev mitmest küljest arkaadiga ümbritsetud eesõu kiriku lääneportaali ees[1]. Kirikul võis olla nii aatrium kui ka narteks mõlemad või ainult üks neist[2]
Kiriku aatrium oli algselt mõeldud mitteristituile ja katehhumeenidele[1]. See oli kiriku esimene suur ruum, mis viis teistesse ruumidesse, kustkaudu jõudis kirikusse endasse. Aatrium oli maise elu sümbol ja nagu propüleed antiikarhitektuuris oli see esimene samm pühade talituste ruumi.[2]