Back امتصاص (كيمياء) Arabic Absorbsiya Azerbaijani Абсорбцыя Byelorussian Абсорбция Bulgarian Apsorpcija (hemija) BS Absorció (química) Catalan Absorption Danish Absorption (Chemie) German Absorption (chemistry) English Sorbo Esperanto
 | See artikkel vajab toimetamist. (Veebruar 2016) |
Absorptsioon on keemias gaasi või gaasisegu neeldumine vedelikus või tahkises, harvem mõeldakse selle all vedeliku neeldumist tahkises. Kõige üldisemas mõttes on absorptsioon mingi aine neeldumine mis tahes aines. Neeldumiskeskkonda või -ainet nimetatakse absorbendiks ja neelduvat ainet absorbaadiks. Tavaliselt eeldatakse, et absorbent ja absorbaat on eri faasides.
Enamasti on absorptsiooni puhul tegu vedeliku neeldumisega gaasis. Tahke absorbendiga absorptsiooni näited on divesiniku absorptsioon metallides, madalmolekulaarsete vedelike ja gaaside absorptsioon tseoliitides ja naftasaaduste absorptsioon kummitehnilistes toodetes.
Erinevalt adsorptsioonist jaotuvad absorptsiooni puhul absorbaadi osakesed (aatomid, molekulid või ioonid) absorbendis ühtlaselt kogu selle ruumala ulatuses; adsorptsiooni puhul neelab ainet ainult piirpind. See erinevus aga kaob, kui neelavas aines on palju tühimikke või see on mikroskoopiliste osakeste agregaat, sest neil juhtudel on neelav aine kogu oma ulatuses pinnal. Absorptsioon algab alati adsorptsiooniga.
Koos adsorptsiooni ja ioonreaktsiooniga on absorptsioon üks sorptsiooni liike.
Eri adsorbendid neelavad erinevaid aineid.
Absorptsiooni käigus vabaneb soojus.
Absorptsiooni käigus toimub peale absorbeeriva materjali massi suurenemise ka paisumine ja füüsikaliste omaduste muutumine, mõnikord isegi agregaatoleku muutumine.