Back বিমূর্ত বস্তু Bengali/Bangla شتی دەرھەست CKB Абстрактлă объект CV Gwrthrych haniaethol Welsh Abstrakt (begreb) Danish Non-physical entity English Objeto abstracto Spanish Objektu abstraktu Basque موجودات ماورای طبیعی Persian Abstrakti olio Finnish
Abstraktseteks objektideks ehk abstraktseteks entiteetideks ehk loogilisteks objektideks (Zalta 2016: 174)[1] nimetatakse filosoofias arve, propositsioone jms entiteete. Neil puudub üldtunnustatud definitsioon, kuid tavaliselt peetakse neid väljaspool ruumi ja aega olevateks, mittefüüsilisteks ja mittementaalseteks ning neile omistatakse põhjuslik mittemõjusus. Abstraktseid objekte eristatakse konkreetsetest objektidest.
Abstraktse objekti mõiste kujunemine sai alguse Bernard Bolzano ideedest. Selle väljatöötajate seas olid ühelt poolt Franz Brentano oma õpilastega (sealhulgas Alexius Meinong ja Edmund Husserl) ning teiselt poolt Gottlob Frege.
Frege leidis "Aritmeetika alustes" (1884), et matemaatika tõdede objektiivsuse ja aprioorsuse tõttu ei saa arvud olla ei materiaalsed entiteedid (välised "konkreetsed" asjad) ega vaimsed entiteedid (ideed vaimus): muidu oleksid aritmeetika seadused empiirilised üldistused. Peale selle, kui nad oleksid ideed vaimus, siis pole selge, kelle vaimus. Artiklis "Mõte: üks loogiline uurimus" (1918) ütleb ta sama "mõtete" (väitlausete tähenduste, s.o propositsioonide) kohta. Ta paigutab need "kolmandasse valda", mis jääb väljapoole nii välisest meelelisest maailmast kui ka seesmisest teadvuse maailmast. Sõna "abstraktne" seoti selle "kolmanda vallaga" siis, kui eelnimetatud ideed jõudsid ingliskeelsesse filosoofiasse.