Adolphe Thiers

Adolphe Thiers
Adolphe Thiers (1870ndad, Nadar)
Prantsusmaa president
Ametiaeg 31. august 1871 – 24. mai 1873
Eelnev	Napoleon III (keiser)
Järgnev	Patrice de Mac Mahon
Prantsusmaa peaminister
Ametiaeg 22. veebruar 1836 – 6. september 1863 1. märts 1840 – 29. oktoober 1840
Eelnev	Victor de Broglie Jean-de-Dieu Soult
Järgnev	Louis-Mathieu Molé Jean-de-Dieu Soult
Isikuandmed
Sünninimi	Marie Joseph Louis Adolphe Thiers
Sünniaeg	15. aprill 1797 Marseille, Prantsusmaa
Surmaaeg	3. september 1877 (80-aastasena) Saint-Germain-en-Laye, Prantsusmaa
Erakond	Vastupanupartei (1831–1836) Liikumispartei (1836–1848) Korrapartei (1848–1852) Kolmas Partei (1852–1870) Parteitu (1831–1836) Mõõdukad Vabariiklased (1831–1836)
Elukoht	Matmispaik: Père-Lachaise'i kalmistu, Pariis, Prantsusmaa
Autogramm

Marie Joseph Louis Adolphe Thiers (15. aprill 1797 – 3. september 1877) oli Prantsusmaa poliitik ja ajaloolane. Ta oli riigi teine valitud president ning Prantsuse Kolmanda Vabariigi esimene president.

Thiers oli võtmetegelane 1830. aasta revolutsioonis, millega kukutati kuningas Charles X ning krooniti liberaalsem kuningas Louis-Philippe I. Samuti osales ta 1848. aasta revolutsioonis, millega kukutati Orléansi dünastia ning rajati Prantsusmaa Teine Vabariik. Aastatel 1836–1840 oli ta Prantsusmaa peaminister, osales Arc de Triomphe'i sissepühitsemisel ning organiseeris Napoleoni säilmete toomise Saint Helenalt Prantsusmaale. Alguses ta toetas, hiljem oli häälekalt vastu Louis-Napoleon Bonaparte'ile (Napoleon III), kes oli president 1848–1852 ning keiser 1852–1871. Kui Napoleon III võimule tuli, saatis ta Thiersi mõneks ajaks riigist välja. Naastes oli Thiers opositsionäär.

Kui Prantsusmaa 1870. aasta Prantsuse-Preisi sõjas lüüa sai, valiti sõjale vastu olnud Thiers uue valitsuse juhiks ning ta sõlmis rahulepingu. Kui Pariisi kommuun 1871. aastal võimu haaras, andis Thiers sõjaväele käsu see maha suruda. Augustis 1871 nimetas parlament 74-aastase Thiersi vabariigi presidendiks. Tema peamine saavutus presidendina oli Saksamaa vägede enneaegne Prantsusmaalt välja saatmine. Tema peamised oponendid parlamendis olid monarhistid ning vabariiklaste vasakpoolne leer, ta astus tagasi 24. mail 1873 ning uueks presidendiks sai Patrice de Mac Mahon. Adolphe Thiers suri aastal 1877 ning tema matustest sai poliitiline üritus, mida juhtisid tema vabariiklastest poliitkaasvõitlejad Victor Hugo ja Léon Gambetta.

Ta oli ka märkimisväärne lähiajaloolane. Thiers kirjutas Prantsuse revolutsioonist 10 köidet, mis avalikustati aastatel 1823–1827, mida on peetud Bourbonide restauratsiooni kontekstis julgeks teoks.^[1] Ta kirjutas ka 24-köitelise teose Napoleoni valitsusajast (prantsuse keeles "Histoire du Consulat et de l'Empire"). Aastal 1834 valiti ta Prantsuse Akadeemiasse.