Back Decumates agri ALS Agri Decumates BAR Camps Decumats Catalan Agri decumates German Agri Decumates English Campos Decumanos Spanish Zelai Dekumateak Basque Champs Décumates French Agri Decumates Irish Agri Decumates Croatian

Agri Decumates

Rooma keisririik ja Germaania aastal 120. Kaardile on kantud ka mõned Tacituse poolt aastal 98 mainitud germaani hõimud.
Limes Germanicus ja Agri Decumates
Rooma riigipiir Germaania ülemises osas ja Raetias
Alemannide alade laienemine ja roomlaste-alemannide vaheliste lahingute kohad (3.–5. sajand)

Agri Decumates ehk Decumates Agri oli piirkond Rooma keisririigi Germania Superior ("Ülem-Germaania") ja Raetia provintside territooriumil. Piirkond hõlmas tänapäeva Saksamaa edelaosas Reini, Maini ja Doonau jõe vahel olevaid alasid, kattes Schwarzwaldi ja Juura mägede Švaabi ja Frangi osi; selle territooriumile jäid tänapäevased Frankfurt, Stuttgart, Freiburg im Breisgau ja Weißenburg in Bayern. Ainus antiikaegne viide nimele Agri Decumates pärineb Tacituse teosest "Germania" (peatükk 29).[1][2] Ent hilisem geograaf Klaudios Ptolemaios mainib selles piirkonnas asunud "helveetide kõrbe".[3]

Nimeosa "Decumates" tähendus on ajas kaduma läinud ja selle üle vaieldakse. Inglise klassitsisti Michael Granti järgi viitab sõna tõenäoliselt mõnele iidsele keldi terminile[4], mis näitab ala poliitilist jaotumist "kümneks kantoniks". Teise teooria järgi viitab see sellele, et selle piirkonna elanikud pidid kümnist maksma.[5]

Tacituse järgi elas piirkonnas algselt keldi hõim helveedid, kuid peagi saabusid sinna germaanlastest ja gallidest uusasukad. Tacitus kirjutab, et:

"Ma ei peaks arvama germaani hõimude hulka kümnisemaade [agri decimates] harijaid, kuigi nad on asustanud Reini ja Doonau kaugema külje. Hoolimatud seiklejad Galliast, julgustatud oma ihade poolt, hõivasid selle vaidlusaluse omandiõigusega maa. Pärast mõne aja möödumist, kui meie piir oli edasi liikunud ja meie sõjalised positsioonid edasi lükatud, vaadeldi seda kui meie impeeriumi kaugelasuvat nurka ja osa Rooma provintsist."[2]

Aastatel 69–96 valitsenud Flaviuse dünastia keisrite ja hilisemate valitsejate ajal saavutasid roomlased regiooni üle kontrolli ja asustasid selle.[2] Nad rajasid teedevõrgustiku, mis aitas ka sõjaväel kergemini liikuda, ja parandasid kaitset sissetungivate hõimude vastu (viimased kasutasid piirkonda edasi Rooma Gallia provintsidesse tungimiseks). Piirikindlustused (Limes) ehitati liinile Rheinbrohl-Arnsburg-Inheiden-Schierenhof-Gunzenhausen-Pförring (Limes Germanicus).

Suuremad Rooma kolooniad olid Sumolecenna (Rottenburg am Neckar), Civitas Aurelia Aquensis (Baden-Baden), Lopodunum (Ladenburg) ja Arae Flaviae (Rottweil).

Agri Decumates oli roomlaste kontrolli all kuni 3. sajandi keskpaigani, mil keiser Gallienus sealsed alad aastatel 259–260 evakueeris. Seda tehti enne kui alemannide riiki tungisid ja enne seda kui suurem osa Lääne-Rooma riigist "usurpaatori ja valitseja" (endise Gallia väejuhi) Postumus juhtimise all keisririigist lahku lõi.[6]

Piirkond võis olla lühikest aega keiser Aurelianuse (valitses aastatel 270–275) kontrolli all ajal, mil 3. sajandi lõpus Rooma keisririigi tähtsus "sõjaväeliste" keisrite ajal taas tõusis. Isegi kui see oli nii, oli Rooma võimu taaskehtestamine vaid põgus. Pärast keiser Probuse surma aastal 282 loobuti lõpuks sellest piirkonnast ja alemannid võtsid selle enda kontrolli alla.[7] Sellest ajast alates on piirkonda asustanud germaani rahvad.[1] Kuid Rooma asulaid ei hüljatud kohe ja Rooma elustiil kestis neil aladel veel ka 5. sajandil; nagu toimis Rooma eluviis ka naabruses asunud Gallias kaua pärast Lääne-Rooma keisririigi kokkuvarisemist.

J. G. F. Hind[8] on oletanud, et Agri Decumatese endiseid roomlastest elanikke leidus hiljem 3.–5. sajandini piirkonnas, mida tuntakse nimega Decem Pagi (tõlkes samuti "kümme kantonit"). Hind oletas, et Agri Decumatese roomlased asusid ümber Reini jõest lääne poole: Reini ja Saari jõe ning tänapäevaste Mainzi ja Metzi linna vahel asuvatele aladele.

  1. ↑ 1,0 1,1 M. Grant. "A Guide to the Ancient World", p. 17
  2. ↑ 2,0 2,1 2,2 Tac. Ger. 29.
  3. ↑ Ptolemy's Geography — Book II, Chapter 10.
  4. ↑ J. G. F. Hind. "Whatever Happened to the 'Agri Decumates'?", p. 188; autor seob sõna vana iirikeelse sõnaga dechmad.
  5. ↑ Smith, William (1854), Dictionary of Greek and Roman Geography
  6. ↑ L. de Blois. "The Policy of the Emperor Gallienus", p. 5, 250.
  7. ↑ D. Geuenich. "Geschichte der Alemannen", p. 23.
  8. ↑ J. G. F. Hind. "Whatever Happened to the 'Agri Decumates'?", p. 189ff.
From Wikipedia, the free encyclopedia · View on Wikipedia

Developed by razib.in