See artikkel vajab toimetamist. (Detsember 2021) |
Ahvenlased | |
---|---|
Ahven | |
Taksonoomia | |
Riik |
Loomad |
Hõimkond |
Keelikloomad |
Klass |
Kiiruimsed |
Selts |
Ahvenalised |
Sugukond |
Ahvenlased Rafinesque, 1815 |
Ahvenlased (Percidae) on kalade sugukond, mis kuulub ahvenaliste seltsi. Sugukonda kuuluvad peamiselt põhjapoolkeral mageveekogudes ja riimvetes levinud röövkalad. Enamus liike elavad nearktises, aga on ka liike palearktises. Sugukonnas on üle 200 liigi ja 11 perekonda, FishBase'i andmete järgi 239 liiki ja 11 perekonda.[1] Ahvenaid nendest liikidest on 3: ahven, kollane ahven ja balhaši ahven. Ahvenlased on ühed kõige arvukamad kalad Põhja-Ameerikas, ainult karplased on arvukamad.[2] Eesti vetes on esindatud kolm liiki: ahven (Perca fluviatilis), koha (Sander lucioperca) ja kiisk (Gymnocephalus cernuus).[3]
Kõige suurem ahvenlane on koha, kes võib kasvada kuni 100 sentimeetri pikkuseks. Aga enamus ahvenlased on palju väiksemad.[2][1]
Üks kõige väiksemaid ahvenlasi on pärisdarteri perekonda kuuluv Etheostoma microperca, kes kasvab maksimaalselt ainult 45 mm pikaks. Ta on levinud Põhja-Ameerikas.
Eesti kõige suurem püütud ahvenlane on koha, kes kaalus 14,25 kg ja oli 90 cm pikk, püüti Võrtsjärvest aastal 1975.[4]
Eesti kõige suurem püütud ahven kaalus 2,8 kg, pikkus on teadmata. Kala püüti Peipsi järvest aastal 1964.[4]
Eesti kõige suurem püütud kiisk kaalus 0,195 kg, pikkuseks 27,5 cm ja püüti Uulu vallast (Pärnu kihelkond) aastal 1999.[4]