Akolaad

See artikkel räägib noodikirja mõistest, rüütlikslöömise tseremoonia kohta vaata Rüütlikslöömine

Akolaad (prantsuse keeles accolade "embus, klamber") on noodijoonestikke süsteemi ühendav klamber.

Paremaks silmaga haaramiseks on pillirühmad partituuris grupeeritud akolaadiga ja taktijooned katkestatud grupeeringute vahel.

• Lainelise akolaadiga ühendatakse kahele noodijoonestikule kirjutatud klaveri-, harfi-, oreli-, tšelesta-, akordioni- ning vahel ka ksülofoni- ja kellamängupartiid.

• Sirge akolaad seob ühe ja sama rühma muusikainstrumente:
  • puupuhkpille (flööt, oboe, klarnet, fagott)
  • vaskpuhkpille (metsasarv, trompet, tromboon, tuuba)
  • löökpille
  • keelpille (viiul, vioola,tšello, kontrabass)

• Lisaakolaad on peenejooneline klamber, mis jagab ühe rühma muusikainstrumendid alajaotuseks või ühendab jagatud (divisi) mängu korral mitmele noodijoonestikule kirjutatud pillirühma partiisid.

Lisaakolaad ühendab:

• puupillide rühmas
  • pikoloflööti ja flööte
  • oboesid ja inglissarve
  • klarneteid ja bassklarnetit
  • fagotte ja kontrafagotti
• vaskpillide rühmas
  • metsasarvi
  • kahele noodijoonestikule kirjutatud trompeteid, tromboone ja tuubat
• keelpillide rühmas:
  • I ja II viiuleid
  • tšellosid ja kontrabasse
  • mitmele noodijoonestikule kirjutatud divisipartiisid