Aleksandr Glazunov

Aleksandr Glazunov
Ilja Repini maal Glazunovist aastast 1887
Sündinud	10. august 1865 Peterburi, Venemaa Keisririik
Surnud	21. märts 1936 Pariis, Prantsusmaa
Stiilid	romantiline muusika
Elukutse	helilooja, muusikapedagoog, dirigent

Aleksandr Konstantinovitš Glazunov (10. august (29. juuli vkj) 1865 Peterburi – 21. märts 1936 Pariis) oli vene hilisromantismi helilooja, muusikapedagoog ja dirigent.

Glazunov jäi noore mehena silma Mili Balakirevile, kes suunas ta õppima Nikolai Rimski-Korsakovi juurde. Klaverimänguga hakkas Glazunov tegelema üheksa- ja komponeerimisega üheteistaastaselt.

Aastatel 1905–1928 oli ta Peterburi konservatooriumi rektor, siis lahkus ta Nõukogude Liidust ega naasnud enam kunagi. Glazunovi tuntuim õpilane Peterburis oli Dmitri Šostakovitš. Alates 1928. aastast vahetas Glazunov tihti elukohta, resideerides nii Euroopa eri paigus kui ka Ameerika Ühendriikides.

Tallinna Konservatoorium valis Glazunovi 1935. aastal oma auprofessoriks, võttes arvesse, et Peterburi konservatooriumis oli ta mitme Eesti helilooja (sh Juhan Aaviku ja Artur Lemba) õpetaja ning käis paar korda ka Eestis oma helitöid juhatamas.^[1]

Glazunov suri 1936. aastal Pariisis.

Glazunovi tuntud teoste hulka kuuluvad tema üheksa sümfooniat, millest viimane jäi lõpetamata. Seejuures kirjutas ta esimese sümfoonia 1881. aastal, mil oli vaid 16-aastane. Veel on ta tuntud oma instrumentaalkontsertide, eriti saksofonikontserdi, kolme balleti ja kammermuusika poolest.

1897. aastal dirigeeris Glazunov Sergei Rahmaninovi esimese sümfoonia esiettekannet, mis ebaõnnestus ja põhjustas Rahmaninovile kolmeaastase depressiooni, mille jooksul ei kirjutanud ta ühtegi teost. Vähemalt Rahmaninovi abikaasa sõnul oli läbikukkumise põhjuseks Glazunovi alkoholijoobes dirigeerimine.