Aleksandria Katariina

See artikkel räägib Aleksandria pühakust; teiste tähenduste kohta vaata artiklit Katariina (täpsustus).

Aleksandria Katariina
Katariina Michelangelo Caravaggio silme läbi
Surmaaeg	Aleksandria (Rooma keisririik)
[muuda Wikidatas]

Katariina Aleksandriast (legendi järgi 3. või 4. sajandil) on müütiline kristlik pühak, keda austatakse nii õigeusu kui katoliku kirikus. Reaalselt sellise isiku olemasolu ei ole suudetud tõestada.

Müüt Aleksandria Katariinast arvatakse põhinevat neoplatonistliku naisfilosoofi Hypatia hukkamisest kristlaste poolt umbes 414. aasta paiku.

Legendi järgi oli Katariina ilus ja tark neiu, kes olevat avalikus vaidluses väidelnud 50 paganliku filosoofiga ja neid võitnud – selle tulemusena pöördusid filosoofid ristiusku. Selline avalik võit ei meeldinud Rooma keisrile Maximinus II-le või tema pojale Maxentiusele, kes saatis 18-aastase Katariina märtrisurma. Neiu tõmmati piinarattale, mida tuntakse püha Katariina sümbolina kui katariinaratast. Taevaste vägede vahelesegamise tõttu aga piinamine nurjus ja ratas olevat lagunenud. Ta mõisteti surma pea maharaiumise läbi. Vere asemel olevat tema kehast voolanud piima.

Kristliku traditsiooni järgi kandsid inglid tema surnukeha Siinai mäele, kuhu Bütsantsi keiser Justinianus I käskis rajada Katariina kloostri. Kloostri peakirik rajati 548–565 ja see sai palverändude sihtkohaks. See klooster on säilinud, tänapäeval on see turistidele avatud ning see on tähtis varakristliku kunsti ja arhitektuuri näide.

Ta on üks kõige armastatumaid katoliku pühakuid ja arvati 14 hädas aitaja hulka. Katariina mälestuspäevana tähistatakse kadripäeva tavaliselt 25. novembril, aga õigeusus 24. novembril. Ka 11. sajandi Kiievi-Venes tähistati kadripäeva 25. novembril. Selle tava päritolu on teadmata.

Katariina peamine sümbol on ogaline vokk.

Arvukad katsed siduda Katariinat reaalselt elanud inimestega on osutunud viljatuteks. Tänapäeval usuvad hagiograafid, et Katariina ei ole ajalooline, vaid puhtmüütiline isik. Tema kultus pärineb tõenäoliselt mälestustest kristlaste tagakiusamise käigus Diocletianuse ajal kannatada saanud naistest, olles nende idealiseeritud koondkuju. On ka oletatud, et Katariina on välja mõeldud vastukaaluks reaalselt elanud paganlikule naisfilosoofile Hypatiale, kelle mõrvasid ristiusu fanaatikud. Katariina olevat väidetavalt elanud samal ajal mil Hypatia.

Esimesed kirjalikud viited Katariinale pärinevad 866. aastast Basileios I-le omistatud monoloogidest. Siinai mäe kloostris väidetavalt avastati Katariina säilmed küll varem, 800. aasta paiku. Klooster ise on veelgi vanem, kuid esialgu oli see pühitsetud Kristuse muutmisele. Siinai mäe klooster on rajatud vanema kabeli asemele, mis ise rajati Constantinus Suure ema Helena käsul Moosese nähtud põleva põõsa asukohta.

Pildid, videod ja helifailid Commonsis: Aleksandria Katariina