Back لغة بدائية Arabic Protollingua AST Protodil Azerbaijani Proto-tataramon BCL Прамова (мовазнаўства) Byelorussian Прамова (мовазнаўства) BE-X-OLD Праезик Bulgarian Kentyezh Breton Protollengua Catalan Prajazyk Czech
Algkeeleks nimetatakse võrdlev-ajaloolises keeleteaduses vähemalt kahe reaalselt teada oleva omavahel suguluses oleva keele rekonstrueeritud hüpoteetilist esivanemat.[1]
Algkeeli rekonstrueeritakse praeguste keelekujude ühis- ja erijoonte põhjal, näiteks rekonstrueeritud läänemeresoome algkeel põhineb läänemeresoome keelte ja murrete jäädvustustel. Rekonstrueeritud algkeele ja kunagise tegeliku varasema keelekuju olemusliku erinevuse tõttu on vene keeleteaduses eristatud rekonstrueeritud algkeelest (vene keeles prajazõk) eraldi mõistena aluskeelt (vene keeles jazõk-osnova), mis tähistab praeguste keelte mingil kindlal ajal või kindlas kohas räägitud reaalset eellaskeelt.[2] Esimene rekonstrueeritud algkeel oli indoeuroopa algkeel, seejärel Altai ja Uurali. Hästi rekonstrueeritud algkeel on variatsioonivaba, ilma murdeerinevusteta, samas kui elav keel on tohutult varieeruv, liigendudes murreteks ja idiolektideks.[2]
Algkeele kui keeleteadusliku rekonstruktsiooni määratluse ja omaduste tõttu on Tiit-Rein Viitso hinnangul üldjuhul ebakorrektne püüda algkeelt dateerida. Kui mitme keele ühise eellaskeele olemasolu kohta on kirjalikke viiteid, on rekonstrueeritud algkeele samastamine reaalsete keelte tegeliku eelkäijaga Viitso hinnangul küsitav. Võrdlev-ajaloolise keeleteaduse vahenditega rekonstrueeritud algkeele vastavus varasemale keelekujule võib mõnes osas olla väga suur, kuid mida erinevamad on algkeele rekonstrueerimiseks kasutatud keeled või murded, seda ebaühtlasemad on rekonstrueeritud algkeele eri osad ajaliselt.[2]
- ↑ Tiit-Rein Viitso. Keelesugulus ja soome-ugri keelepuu. Raamatus: Tiit-Rein Viitso. Liivi keel ja läänemeresoome keelemaastikud. Tallinn: Eesti Keele Sihtasutus, lk 29.
- ↑ 2,0 2,1 2,2 Tiit-Rein Viitso. Keelesugulus ja soome-ugri keelepuu. Raamatus: Tiit-Rein Viitso. Liivi keel ja läänemeresoome keelemaastikud. Tallinn: Eesti Keele Sihtasutus, lk 33.