Alkeenid

Etüleeni, kõige lihtsama alkeeni, mudel

Alkeenid on süsivesinikud, kus süsiniku aatomite vahel on vähemalt üks kaksikside. Neid ained saab kutsuda ka küllastumata süsivesinikeks, mis tähendab, et vähemalt kahel süsinikul pole kaksiksideme tõttu maksimaalne arv vesinikke seotud. Alkeene on nimetatud ka olefiinideks, sest alkeenid ja nende derivaadid on väljanägemiselt õlijad. Alkeenid on tööstuses ühed tähtsaimad ühendid, kusjuures kõige lihtsamat alkeeni, etüleeni, toodetakse tööstuslikult üle maailma kõige suuremates kogustes, et valmistada polüetüleeni.[1][2]

Nagu ka alkaanidel, on ühe kaksiksidemega alkeenidel (monoalkeenidel) oma üldvalem CnH2n. Tsüklilisi süsivesinikke, milles esineb kaksikside, nimetatakse tsükloalkeenideks, üldvalemiga CnH2n-2 (ühe kaksiksideme puhul). Aromaatsed ühendid sarnanevad küll tsükloalkeenidega, kuid neid ei peeta alkeenideks nende teistsuguse struktuuri (delokaliseeritud kaksikside) ja omaduste tõttu.[3]

Alkeenide süstemaatiline nimetus saadakse kasutades lõppliidet -een, millele eelneb kaksiksideme kohanumber. Tüviühendiks on pikim küllastumata ahel. Mitme kaksiksideme kordumine näidatakse lõppliidetega -dieen, -trieen, -tetraeen jne. Alkeenide korral on vaja näidata ka konfiguratsioon (stereoisomeeria). Diasendatud kaksiksideme korral võib kasutada eesliiteid cis- (asendusrühmad on samal poolel) ja trans- (asendajad on kaksiksideme suhtes vastaspooltel), st tegemist on cis-trans-isomeeriaga. Tri- ja tetraasendatud alkeenide korral kasutatakse deskriptoreid E (entgegen – eraldi) ja Z (zusammen – koos).

Alkeenide homoloogilise rea kolm esimest liiget on gaasid, järgmised vedelikud ja alates C18H36 tahked. Sulamistemperatuurid ja keemistemperatuurid suurenevad homoloogilises reas molekulmassi kasvuga. Alkeenid ei lahustu vees.

Laboratoorselt saadakse alkeene alkoholide dehüdratatsioonil (vee eraldamisel). Tööstuslikult toodetakse alkeene aga alkaanide dehüdrogeenimisel (vesiniku eraldamisel). Alkeene leidub ka nafta utte- ja krakkgaaside koostises.

  1. Viitamistõrge: Vigane <ref>-silt. Viide nimega :0 on ilma tekstita.
  2. Viitamistõrge: Vigane <ref>-silt. Viide nimega :1 on ilma tekstita.
  3. Viitamistõrge: Vigane <ref>-silt. Viide nimega KBLpQ on ilma tekstita.

From Wikipedia, the free encyclopedia · View on Wikipedia

Developed by Tubidy