Amazonas

See artikkel räägib jõest; vihmametsa kohta vaata artiklit Amazonase vihmamets; teiste tähenduste kohta vaata Amazonas (täpsustus).

Amazonas
Amazonase suue
Lähe	Nevado Mismi 15° 31′ 5″ S, 71° 45′ 55″ W
Suubub	Atlandi ookeani 0° 26′ N, 49° 34′ W
Valgla maad	Peruu, Colombia, Ecuador, Brasiilia
Valgla pindala	7,18 miljonit km²
Pikkus	6992 km (Brasiilia geograafia ja statistika instituudi andmetel 6800 km)
Langus	5170 m
Lang	0,81 m/km
Vooluhulk	219 000 m³/s
Parempoolsed lisajõed	Purus, Madeira, Tapajós, Xingu jt
Vasakpoolsed lisajõed	Marañón, Japurá, Rio Negro jt

Amazonas on jõgi Lõuna-Ameerikas, maailma veerohkeim ja suurima valglaga jõgi.

Amazonase pikkus on Marañóni lätteist 6400 km ja Ucayali lätteist üle 7000 km; valgla on 7,05 miljonit km². Amazonas voolab Peruus ja Brasiilias, lühidalt ka Colombia piiril.

2000. aastatel on Brasiilia teadlased väitnud, et Amazonas on pikem kui Niilus.^[1] Selles suhtes ei ole teadlaskond ühisele seisukohale jõudnud, sest samu andmeid on tõlgendatud erinevalt.

Vihmaveest toituv Amazonas on aasta läbi veerohke. Tema vooluhulk on keskmiselt 209 000 m³/s ja vihmaperioodil kuni 300 000 m³/s. See moodustab viiendiku kogu maailma jõgede vooluhulgast ja on suurem kui kümne suuruselt järgmise vooluhulgaga jõe vooluhulk kokku.