Back Ammoniak Afrikaans أمونيا Arabic أمونياك ARY এম’নিয়া Assamese Amoniacu AST Ammonyak Azerbaijani آمونیاک AZB Amonya BCL Аміяк Byelorussian Аміяк BE-X-OLD
Ammoniaak (keemilise valemiga NH3) on värvuseta, iseloomuliku terava lõhnaga, mürgine ja põhiolekus õhust kergem gaas. Ammoniaak kondenseerub normaalrõhul temperatuuril −33,49 °C ning sulab temperatuuril −77,73 °C. Ammoniaak on lämmastiku ja vesiniku ühend. NH3 lahustub vees, moodustades ammoniaakhüdraadi (NH3•H2O), mida rahvapäraselt kutsutakse nuuskpiirituseks. Nuuskpiiritus on ammoniaagi 5–10% vesilahus, mida kasutatakse nt sissehingamiseks minestuse korral.
Ammoniaaki toodetakse aastas 150 miljonit tonni [1]. Tööstuslikult saadakse ammoniaaki Haber-Boschi meetodiga. Ammoniaagi saamiseks liidetakse atmosfäärne lämmastik vesinikuga kõrgel temperatuuril (450 °C) ja rõhul (100 atm) raudkatalüsaatoriga [2]. Umbes 80% tööstuslikult toodetud ammoniaagist kasutatakse väetistes ning ülejäänud osa plastiku, sünteetilise fiibri ja vaigu, farmaatsias, lõhkeainetes, külmutusagensina ja kodukeemias.[3]
Ammoniaaki satub atmosfääri ka orgaaniliste ühendite bakteriaalsel lagunemisel, mis toimub üldiselt veekogude põhjas.[4] Ammoniaak on oluline muudegi bioloogiliste protsesside juures, sest ta osaleb prekursorina raku nukleotiidide sünteesi protsessis. Ammoniaak on kaasatud lämmastikuringesse, kus ta mitme orgaanilise ühendi koostisosana osaleb bakteriaalsel lagunemisel mullas. Suur hulk ammoniaaki pärineb ka taimede ja loomade väljaheidete lagunemisest põllumajanduses ja karjakasvatuses.[5]
NH3 molekul on korrapärase püramiidi kujuga. Vedel ammoniaak on peale vee üks uurituim ioniseeriv lahusti. Vedelas NH3-s lahustuvad leelis- ja leelismuldmetallid, Al, Eu, Yb, P, S, I ja paljud intermetalliidid. Metallide lahused on metallijuhtivusega, sest koosnevad metalliioonidest ja solvateerunud elektronidest. Metallide lahused vedelas ammoniaagis on tugevad redutseerijad. Ammoniaagis lahustunud polaarsete kovalentsete või iooniliste sidemetega ühendid dissotsieeruvad ioonideks. Paljud sellised ühendid muutuvad prootonite doonoriteks näiteks süsivesikud, happeamiidid ja mõned süsivesikud omandavad happelisi omadusi.[6]
Vedelas olekus sarnaneb ammoniaak suurel määral veega.
- ↑ Viitamistõrge: Vigane
<ref>-silt. Viide nimegaroperldon ilma tekstita. - ↑ Viitamistõrge: Vigane
<ref>-silt. Viide nimegaAtkinson ilma tekstita. - ↑ Viitamistõrge: Vigane
<ref>-silt. Viide nimegaKarikon ilma tekstita. - ↑ Viitamistõrge: Vigane
<ref>-silt. Viide nimegaAtkins2on ilma tekstita. - ↑ Viitamistõrge: Vigane
<ref>-silt. Viide nimegahealthon ilma tekstita. - ↑ Viitamistõrge: Vigane
<ref>-silt. Viide nimegaKarik2on ilma tekstita.