Andid (hispaania keeles Andes) on Lõuna-Ameerika mäestik, mille ahelikud kulgevad mandri läänerannikul ligikaudu 7000 km pikkuselt ja läbivad Panamat, Ecuadori, Colombiat, Boliiviat, Peruud, Tšiilit ja Argentinat.
Andid on maailma pikim mäestik. Andides on mitu üle 6000 m kõrgust tippu (näiteks Ojos del Salado, Illampu, Jerupaja), kõrgeim neist on Aconcagua (6969 m). Andid on noor Alpi kurrutusse kuuluv mäestik, kus on palju tegevvulkaane ja maavärinaid. Mäestik koosneb mitmest põhja-lõunasuunalisest mäeahelikust, mille järgi jagatakse Andid Põhja-, Kesk-, Lõuna- ja Patagoonia Andideks. Neid eraldavad kiltmaad ja orud. Ande katavad ulatuslikud metsad, kiltmaadel laiuvad pool- ja mägikõrbed, orgudes on kultuurmaistu.
Colombias jagunevad Andid nelja ahelikku. Sierra Nevada de Santa Marta asub maa põhjaosas, kus paiknevad ka Colombia kõrgeimad tipud. Selle piirkonna ahelike kõrgeimad mäed asuvad Keskahelikus, sealseid lähestikku paiknevaid tippe kutsutakse ühise nimega Sierra Nevada del Cocuy. Mitu Colombia tippu on vulkaanid, need paiknevad eraldi ja neile pääseb kergesti ligi.
Kesk-Andid Peruus on kõrged astanguliste graniittippudega mäed, mis kerkivad jäiste ribade ja segipaisatud liustike kohale. Lumi ja jää moodustab ribadel suuri karniise.
Peruu Andid on jagunenud mitmeks ahelikuks, mägironijate hulgas on populaarsemad Cordillera lanca ja Cordillera Huayhuash.
Tšiili rannik on ääristatud üpris madalate rannikumägedega. Paljud sealsed mäed on vulkaanid, vähemalt viiskümmend neist on aktiivsed.