Andreas Virginius

See artikkel räägib usuteadlasest; Kambja koguduse õpetaja kohta vaata artiklit Andreas Virginius (kirikuõpetaja)

Andreas Virginius (18. november 1596 Schwessini rüütlimõis Pommeris – 30. detsember 1664 Tallinn) oli usuteadlane, korduvalt Tartu Ülikooli rektor, 1650. aastast Liivimaa asekindralsuperintendent ja ülemkonsistooriumi assessor Tartus, ning alates 1658. aastast Eestimaa piiskop.^{[1] [2]}

Andreas Virginius sündis 1596 oma aadlikust isa Jakob Vergien'i pärismõisas (Schvvessien) Pommerimaal (ta ema oli aadlisoost Anna Ilammermeisters). Ta õppis esmalt Stargardis, siis kuulsas Stettini pedagoogiumis, kus õppis 3 aastat. Selle järele läks Rostocki ülikooli, kus omandas esmalt filosoofia magistri astme, oli lühemat aega Greifswaldis ja Königsbergis filosoofia fakulteedi adjunktiks, asus siis uuesti Rostocki^[3].

Aastatel 1632–1658 oli ta Tartu Ülikooli I usuteaduse professor ja korduvalt (1633, 1639 (alates nov. 1638), 1642 (alates nov. 1641), 1648 (alates nov. 1647), 1655 (alates dets. rp. nov. 1654) Tartu Ülikooli rektor ning mitmekordselt usuteaduskonna dekaan. Ülikooli ülem hoolekanne ning valitsemine kuulus kantslerile ja prokantslerile, kuna tegelikuks juhiks oli Tartu ülikooli rektor, kes oli professorite hulgast määratud^[4].

1658. aastal kinnitas Rootsi kuningas ta Eestimaa piiskopiks Rootsi piiskoppide soovitusel, ja Uppsala peapiiskop Johannes Canuti Lenaeus pühitses ta Uppsalas, Eestimaa piiskopiks (1658–1664) ning piiskopina oli ta ka Eestimaa konsistooriumi esimees.