Antroposoofia

Antroposoofia mõiste tuleneb kreekakeelsetest sõnadest anthropos (ἄνθρωπος, 'inimene') ja sophia (σοφία, 'tarkus'). Antroposoofia on seega inimesest lähtuv maailmavaade, mille alused sõnastas austria loodusteadlane ja filosoof Rudolf Steiner (1861–1925). Steiner ise selgitas sõna „antroposoofia“ tähendust järgmiselt: „teadmiste tee, mis soovib juhtida inimeses oleva vaimu kosmose vaimu juurde“ või "inimese inimlikkuse teadvustamine". (Schmelzer, Albert. The Threefolding movement, 1919: A History, Rudolf Steiner Press 2017. p. 37)

Vaade Goetheanumile õhust

Kuna Steiner tahtis luua vaimse liikumise, mis vabastaks inimese igasuguste välistest autoriteetidest, on seda nimetatud ka vabaduseusuks. Ta leidis, et iga inimene suudab oma ratsionaalse mõtlemise võimet rakendades aru saada vaimuteaduse sisust ning osaleda ka ise selle valdkonna uuringutes mediteerides ja selgeltnägemise võimet arendades.[1]

Antroposoofiakeskuse hoone Järnas

Steiner kirjeldas antroposoofiat okultse õpetusena, mis pakub tänapäeva materialistliku maailma inimese arusaamale sobivas vormis õpetust vaimsest maailmast.[2] Ta vastandas seda nii tavapärasele müstikale selle ebaselguse tõttu kui ka loodusteadusele, mis piiras ennast vaid füüsilise maailma uurimisega.

Steineri välja töötatud vaimuteaduse ehk Antroposoofiaühingu peakorter asub Goehtheanumis Dornachis (Baseli äärelinn) Šveitsis. Paljudes riikides on loodud rahvuslikud ühingud ning ka kohalikud keskused, millistest lähim asub Rootsis Stockholmi lähedal Järnas. Ka Eestis tegutseb Eesti Antroposoofiline Selts.

  1. Peter Schneider, Einführung in die Waldorfpädogogik, pp. 20-1; Schneider quotes here from Steiner's dissertation, Truth and Knowledge
  2. Lecture: Anthroposophy and Christianity wn.rsarchive.org. 1985. Viitattu 5.12.2017.[1]

From Wikipedia, the free encyclopedia · View on Wikipedia

Developed by Tubidy