Araali meri | |
---|---|
Araali meri aastatel 1960–2010 | |
Valgla maad | |
Sissevool | Amudarja, Sõrdarja |
Pindala |
67 499 km2 (1960)[1] 12 130 km2 (2011)[1] |
Pikkus | 428 km (1960)[2] |
Laius | 284 km (1960)[2] |
Keskmine sügavus | 16 m (1960)[2] |
Suurim sügavus | 68 m (1960)[2] |
Maht |
1089 km3 (1960) 90 km3 (2011)[1] |
Kõrgus merepinnast |
53,4 m (1960)[1] Väike-Araal 42,0 (2011)[1] Suur-Araal 28,3 (2011)[1] |
Koordinaadid | 45° N, 60° E |
Araali meri ehk Araal on umbjärv Kesk-Aasias, mis jääb Kasahstani ja Usbekistani (Karakalpakkia) territooriumile.
Araali meri paikneb Kesk-Aasia suuremate kõrbete (Karakum, Kõzõlkum ja Üstirti platoo) vahel ning tema valgla pindala on kokku 1,8 miljonit ruutkilomeetrit. Valgla ulatub Kasahstani, Usbekistani, Türkmenistani, Tadžikistani ja Afganistani.[1]
Araali mere veehulk sõltub eelkõige aurumisest ja kahest suuremast sissevoolavast jõest: Amudarjast ja Sõrdarjast. Väiksem osatähtsus on ka põhjavee juurdevoolul.[1]
Araali meri oli eelmise sajandi keskpaigani suuruselt neljas järv maailmas, kuid tänaseks on ta inimtegevuse tõttu oma veemahust kaotanud üle 90%.[3] Kuivamise peamiseks põhjuseks on Amudarja ja Sõrdarja vete ülemäärane kasutamine põldude niisutamiseks.
Araali endise merepõhja alale tekkinud uut soolakõrbe kutsutakse Aralkumiks.[4]
<ref>
-silt. Viide nimega disaster
on ilma tekstita.<ref>
-silt. Viide nimega Dukhovny
on ilma tekstita.<ref>
-silt. Viide nimega 4th
on ilma tekstita.