Aravakid

Aravakid (inglise keeles Arawak) on indiaani põlisrahva rühm, kes pärineb Venezuelast. 15. sajandi lõpus elasid nad Suurtel Antillidel, Amazonase jõgikonnas, Floridas ja Andide eelmäestikes.

Neil oli arenenud kultuur ning lisaks põlluharimisele tegelesid nad puuvilla- ja kullatöötlemisega. Aravakid olid rahumeelsed ja elasid matriarhaadis. Umbes aastast 700 eKr asustasid nad enamiku Kariibi mere saartest.

Aastast 800 pKr hakkasid tänapäeva Surinamest ja Guyanast välja tungima agressiivsed ning aravakkidest sõjaliselt üle olevad kariibid, kelle pealetungi tõttu jäid aravakkide kodupaigaks Trinidad, Bahama saared, Kuuba, Jamaica, Haiti saar, Dominica ja Puerto Rico.

Aastal 1492 saabus Lääne-Indiasse Christoph Kolumbus. Oma päevikus kirjutas ta, et aravakid on "süütud ja sellega, mis neil on, nii helded, et seda ei usuks keegi, kes pole seda oma silmaga näinud. Mida iganes neilt paluda, kunagi ei ütle nad ei, vaid julgustavad seda vastu võtma, näidates sealjuures üles nii palju armastusväärsust, nagu nad kingiksid südame". Sellest hoolimata laskis Kolumbus 1493. aasta novembris Haiti saarel põhjuseta ühel aravakil pea maha raiuda. See oli esimene kirjalikult tõendatud juhtum, kus hispaanlane tappis indiaanlase. Sada aastat hiljem olid aravakid langenud koloniseerimisega kaasnenud sunnitöö ja sissetoodud haiguste ohvriks ning 1600. aasta paiku olid nad peaaegu täielikult välja surnud.

Tuntuima aravakkide hõimu moodustasid tainod (Taíno), kes elasid (või elavad, kui arvestada praegu end tainodeks nimetavaid aravakke) Haiti saarel, Puerto Ricos ja Kuuba idaosas. Bahamal elas aravakkide hõim nimega lucayan.

Tänapäeval elavad aravakid Ameerika mandril. Peruu Amazonase-piirkonnas elab umbes 1700 matšigenga ja jine hõimu kuuluvat aravakki, keda ohustavad naftapuuraugud. Colombias ja Venezuelas elab vajuu hõim, keda on umbes 60 000.