See artikkel ootab keeletoimetamist. |
Areios [ar'eios] (ladinapäraselt Arius [ar'iius]; 250/256–336) oli kristlik presbüter Aleksandriast. Tema järgi on nime saanud arianism ehk ariaanlus, mis oli tollal levinuim kristluse vorm. Ariaanlusele vastandus platonistlik kristlus. Umbes 318. aastal sattus Areios vaidlusesse oma piiskopiga, Aleksandriga, väites, et Jumala Poeg ei olnud samast substantsist elik ühise olemusega Jumal-isaga, vaid et kunagi oli olnud aeg, enne Kristuse sigitamist, kui teda ei eksisteerinud. Seepeale visati Areios koos teiste preestritega, kes tema õpetust järgisid, kirikust välja, aga debatt jätkus, kuna kumbagi osapoolt toetasid eri piiskopid üle terve Ida-Rooma impeeriumi. Paljud piiskopid, eriti need, kes olid õpetust saanud Antiookia Lucianuse juures, võtsid omaks Areiose seisukohad. Ajaks, mil Constantinus Suur võttis Ida-Rooma keisririigi üle 324. aastal, oli erimeelsus kasvanud suureks ja tuliseks vaidluseks ning levinud üle terve impeeriumi, kus erinevad konsiilid mõistsid hukka / võtsid omaks Ariuse arusaama Pojast. Et erimeelsusi lahendada, kutsus Constantinus kokku I Nikaia kirikukogu aastal 325, kus Ariuse õpetus mõisteti hukka, ning Arius saadeti pagendusse. Arius kutsuti siiski aga paari aasta jooksul tagasi, ning tundub, et oma ülejäänud elu veetis ta, üritades tagasi saada Aleksandria kogudusse, mida aga Athanasios ei lubanud. Lõpuks lubati Ariusel Konstantinoopoli kogudusega ühineda, kuid ta suri äkitselt eelneval ööl.
Vaidlused ei saanud sellega aga sugugi mitte läbi, need ei vaibunud ka järgmistel aastakümnetel, vaid neid jätkati veel kaua aega, ka Läänes. Neid, kes uskusid, et Poeg ei olnud Isaga ühest substantsist, nimetati ariaanideks (eriti Aleksandria piiskopi Athanasiose poolt) ning siit on tulnud ka selle õpetuse nimi, arianism ehk ariaanlus. See nimi ei ole aga päris korrektne, kuna Ariuse roll ei ole selles usuliikumises kunagi olnud eriti tähtis, tema oli vaid vaidluste alustaja. Poja ja Isa omavaheline suhe on olnud diskussiooniteemaks kiriku ajaloos alati. Teised "ariaanlased", nagu näiteks Nikomeedia piiskop Eusebius ja Caesarea piiskop Eusebius olid ariaanliku teoloogia väljakujundamises palju tähtsamad tegelased. Paljud hilisemad ariaanlased hakkasid sellisele nimetamisele ka vastu, üteldes, et nad ei tea mitte midagi Ariusest. Ariuse ja tema piiskoppide põikpäine pealekäimine tõi aga selle küsimuse teoloogia keskmesse ning seetõttu kannab see probleem ka tema nime.