Arginiin (lühend Arg või R) on α-aminohape, mida inimorganism ei suuda ise sünteesida ja peab seetõttu saama toiduga.
Arginiini eraldas esimesena lupiini idudest Šveitsi keemik Ernst Schultze 1886. aastal.
Arginiini sisaldub piimatoodetes (kodujuust, piim, jogurt), looma-, sea- ja linnulihas, mereandides, nisujahus, tatras, läätsedes, mitmetes pähklites, kõrvitsa- ja päevalilleseemnetes.
Neerud muundavad tsitrulliini arginiiniks, mis on lämmastikoksiidi (NO), kreatiini ja agmatiini eellasmolekul.[1]
Kopenhaageni Ülikooli teadlaste tehtud katsed on näidanud, et arginiin parandab keha võimet metaboliseerida glükoosi. Arginiin oli sama efektiivne kui mitmed hästi tuntud teist tüüpi diabeedi ravimid.[2]