Argoon

Argoon on keemiline element järjenumbriga 18, kuulub väärisgaaside rühma. Argooni nimetus tuleneb kreekakeelsest sõnast ἀργόν (ārgón, 'laisk'), viidates keemilisele inertsusele. Argooni avastasid 1894. aastal Lord Rayleigh ja William Ramsay.

Argoonil on kolm stabiilset isotoopi massiarvudega 36, 38 ja 40, viimast leidub Maal enim. Jälgkogustes leidub ka radioaktiivseid isotoope massiarvudega 37, 39 ja 41.

Omadustelt on tegu väärisgaasiga. Argooni keemilisi ühendeid on õnnestunud saada alles hiljuti, neidki vaid ülimadalal temperatuuril maatriksisolatsiooni abil.

Argoon moodustab umbes 0,9% Maa atmosfäärist. Ta on väärisgaasidest Maal kõige levinum, mistõttu teda kasutatakse odava inertse keskkonnana ehk inertatmosfääri loomiseks.

Argoon-40 tekib kaalium-40 radioaktiivsel lagunemisel, seetõttu saab seda kasutada mineraalide ja kivimite radiomeetrilisel dateerimisel.

Argoon on mittemürgine, kuid suurtes kogustes suletud ruumides võib põhjustada lämbumist, kuna ta on hapnikust raskem ning tõrjub selle välja.

Argoon on WADA poolt lisatud sportlastele keelatud ainete nimekirja.