Back Artemis Afrikaans Artemis ALS Artemisa AN أرتميس Arabic ارتميس ARZ আৰ্টিমিচ Assamese Artemisa AST Artemida Azerbaijani آرتمیدا AZB Артемида Bashkir
|
See artikkel räägib jumalannast; laeva kohta vaata artiklit Artania; kosmoseprogrammi kohta vaata artiklit Artemise programm, ajakirja kohta vaata artiklit Artemis (ajakiri), Andy Weiri romaani kohta artiklit Artemis (romaan) |
Artemis on vanakreeka mütoloogias jahi-, looduse- ja kuujumalanna ning neitsilikkuse kaitsja, üks Olümpose 12 jumalast. Tema rooma vaste on Diana.
Ta on Zeusi ja Leto tütar, Apolloni kaksikõde[1]. Ent üks müüt reedab, et tegelikult oli ta oma vennast vanem, sest Artemis oli ulatanud oma emale abistava käe Apolloni sünni juures. Artemis sündis Deelose saarel[1]. Ükski maapaik ei söandanud Letole sünnitamiseks kohta anda, sest Leto oli lapsed saanud Zeusiga väljaspool abielu ja kõik paigad kartsid Zeusi naise Hera viha. Pealegi oli Hera saatnud Letot jälitama kohutava koletise Pythoni. Ainult Deelos, mis oli seni olnud ujuv saar, oli lõpuks nõus. Tänutäheks jäi saar pärast seda kindlalt paigale ja Apollon rajas saarele pärast Pythoni tapmist oma templi. Kahe jumala sünnisaarena sai Deelos kreeklaste seas üldiselt austatud paigaks.[2]
Sünnipaiga, Delosel asuva Kýnthose mäe järgi nimetati teda ka Kynthiaks.[3]
Artemis oli neitsilik jahi- ja loodusejumalanna[1]. Tema sümbolid on vibu ja nool[1]. Loomade valitsejannana seostati teda eriti hirve ja karuga[1], tema puuks peeti küpressi[3]. Artemise saatjaiks olid nümfid[1].
Artemises oli paljude, sealhulgas kreekaeelsete rahvaste jumalate jooni[1]. Paljus sarnanes tema kultus puukultusega[1]. Kuna tema vend Apollon oli päikesejumal, siis nimetati Artemist kuujumalaks ja samastati Selenega[1]. Apollonit kui päikesejumalat kutsuti Phoiboseks, seetõttu kutsuti Artemist kui kuujumalat Phoibeks[3]. Teda peeti ka vooruse-, taimekasvu- ja viljakusjumalannaks[1]. Lisaks peeti teda abielu sõlmimise ja sünnitusjumalannaks ning sellisena samastati teda Eileithyiaga[1]. Temaga samastati ka nõidusejumalannat Hekatet ja teda seostati ööpimedusest tuleva hirmuga[4].
Niisugust vastuolu selgitati lõpuks niimoodi, et Artemis on kolme palgega. Taevas on ta Selene, maa peal Artemis ning allmaailmas ja öösiti ka maa peal Hekate.[3]
Artemist peetakse sageli amatsoonide jumalannaks. Seetõttu kaitses ta teisi amatsoone ja nümfe. Kui näiteks Alpheios jälitas Arethusat ja Arethusa palus end päästa, siis moondas Artemis ta allikaks[5]
Artemise jüngrite hulka kuulusid Hippolytos, Kallisto ja Orion, aga mitte korraga, vaid eri aegadel.
Artemisele oli pühendatud Keryneia hirv, kelle elusana äratoomine oli üks Heraklese vägitöödest.[6]