See artikkel vajab toimetamist. (Aprill 2011) |
Artur Lemba | |
---|---|
Sünniaeg |
24. september 1885 Tallinn |
Surmaaeg |
21. november 1963 (78-aastaselt) Tallinn |
Amet | helilooja, muusikapedagoog |
Artur Lemba (24. september 1885 Tallinn – 21. november 1963 Tallinn) oli eesti pianist, helilooja ja pedagoog.
Klaverihäälestaja pojana puutus ta lapsest saati klaveriga kokku. Muusikalise algõpetuse sai ta oma vanemalt vennalt Theodor Lembalt.
1894. aastal astus Lemba Peterburi konservatooriumi. Aasta pärast läks ema nooremate lastega Peterburi järele. 1899 astus Artur vanema venna eeskujul Peterburi konservatooriumi ja õppis seal prof. van Arcki, hiljem prof. Tolstovi klaveriklassis, kompositsiooni Nikolai Solovjovi ja muusikateoreetilisi aineid Aleksander Ljadovi, Aleksandr Glazunovi ja Nikolai Rimski-Korsakovi juures. Artur Lemba konservatooriumiaeg oli hiilgav. 1908. aastal lõpetas ta kõrgkooli klaveri erialal kuldmedaliga ja kompositsiooni erialal hõbemedaliga. Lisaks sai ta Rubinsteini-nimelise preemiaga, milleks oli kontsertklaver Schröder. Konservatooriumi pidulikul lõpuaktusel esitas Lemba suure menuga oma 1. klaverikontserdi (1905), mis on jäänud tänapäevani üheks tema tuntumaks helitööks.
Esimese Eesti ooperi "Sabina" (1905) autor, mille teisele redaktsioonile "Lembitu tütar" (1908) kirjutas libreto Otto Mägi, ümbertehtud variandi Anna Haava.[1] Komponeeris veel ooperid "Kalmuneid" (1928), "Armastus ja surm" (1931) ja "Elga" (1934).