Aru

See artikkel räägib intellektist; teiste tähenduste kohta vaata lehekülge Aru (täpsustus).

Aru (saksa keeles Verstand, vene keeles рассудок) on kitsamas mõttes (erinevalt mõistusest) inimese võime omada mõisteid ja teha otsustusi. Aru on võime asju vaimselt ühtsuses haarata, moodustada adekvaatseid mõisteid õigesti abstraheerides ning teha otsustusi. See on võime asju võrrelda ja analüüsida ning mõistetest ja sõnadest aru saada, nende tähendust teada.

Laiemas tähenduses võidakse aru vastandada meelelisusele ning mõelda selle all mõtlemisvõimet (intellekti) üldse.

Selles artiklis on juttu arust kitsamas tähenduses ning sõna ja mõiste eelkäijatest antiik- ja keskaja filosoofias.

Sõna tähendus on filosoofia ajaloos muutunud.

Antiik- ja keskaegses filosoofias ei ole sõnadel "aru" ja "mõistus" üksüheselt kreeka- ja ladinakeelseid vasteid. Sõnal "aru" on järjepidevus sõnaga intellectus ja sõnal "mõistus" sõnaga "ratio", kuid sõnade tähendused ei pruugi vastavuses olla.

Mõistus (ratio) oli algselt arust madalam tunnetusvõime. Uusaja filosoofias levis aru pidamine mõistusest madalamaks võimeks.