Arutlusviga

Arutlusviga (inglise keeles fallacy) on vigase või kehtetu arutluskäigu kasutamine, et jõuda järelduseni.[1][2] Arutlusvigu saab kasutada tahtlikult, kui eesmärk on teisi mõjutada, või kogemata teadmatusest.[3]

Arutlusvead liigitatakse formaalseteks ja mitteformaalseteks. Formaalseid arutlusvigu saab kindlaks teha standardse loogikasüsteemi abil, näiteks lauseloogikaga.[1] Ainult deduktiivsed argumendid võivad sisaldada formaalseid arutlusvigu. Formaalse arutlusveaga deduktiivne argument on kehtetu.[3] Mitteformaalsed vead käivad argumendi sisu kohta.[4] Mitteformaalse veaga argument võib olla nii deduktiivne kui ka induktiivne ja vormilt kehtiv.

Argumendid võivad olla vigased või kehtetud mitmel viisil. Levinud vigadel on oma nimi ja nad kuuluvad arutlusvigade klassifikatsiooni.

Eriline juhtum on matemaatiline arutlusviga ehk tahtlikult kehtetu matemaatiline tõestus, kus viga võib olla raskesti märgatav või varjatud. Matemaatilisi arutlusvigu, näiteks vastuolusid sisaldavaid tõestusi, luuakse tihti hariduslikul eesmärgil.[5]

  1. 1,0 1,1 Viitamistõrge: Vigane <ref>-silt. Viide nimega GenslerAZ on ilma tekstita.
  2. Viitamistõrge: Vigane <ref>-silt. Viide nimega GbXch on ilma tekstita.
  3. 3,0 3,1 Bowell, T. & Kemp, G. (2010). Critical Thinking: A Consise Guide. USA: Routledge. Lk 62.{{raamatuviide}}: CS1 hooldus: mitu nime: autorite loend (link)
  4. Viitamistõrge: Vigane <ref>-silt. Viide nimega :0 on ilma tekstita.
  5. Viitamistõrge: Vigane <ref>-silt. Viide nimega MV6uT on ilma tekstita.

From Wikipedia, the free encyclopedia · View on Wikipedia

Developed by razib.in