Auleliai kihistik (inglise Auleliai Member) on ordoviitsiumi ladestu kihistik. Seda hakkas esimesena eristama Jevlampijus Laškovas aastal 1976. Kihistik on nime saanud Auleliai küla järgi.
Eesti aladel kihistiku kivimeid ei esine.[1] Leedus esineb kihistik maa kesk- ja idaosas, kus kihistiku paksus ulatub 15,1 meetrini, ning Nemunase madalikul, kus kihistik on 8 meetri paksune.
Kihistiku stratotüüp on Svedasai 252 puurauk, kus kihistiku kivimid esinevad 633...651,3 meetril. Kihistikku on loetud Keila lademe kihistikuks[2], arvatud seda Kahula kihistu osaks[3] või loetud Haljala lademe Drugėnai kihistusse kuuluvaks kihistikuks. [4]
Kihistiku moodustab mergel, milles esinevad argilliiti sisaldava lubjakivi vahekihid. Kihistiku põhjas esineb bentoniiti, mis võib vastata Keila lademe alumist piiri määratlevale bentoniidikihile. Ka mitmed teised fossiilid pärinevad Keila lademe moodustumise perioodist, kuid kihistiku brahhiopoodide fauna sarnaneb pigem Haljala lademe omaga.[5]
- ↑ Auleliai kihistik Eesti geokogude infosüsteemis (vaadatud 17.08.2019)
- ↑ Stratigraafia terminoloogia
- ↑ Eesti stratotüüpsed paljandid
- ↑ Paškevičius, J. 1997. The Geology of the Baltic Republics. Vilnius University, Geological Survey of Lithuania, 387 lk.
- ↑ Upper Sandbian–lower Katian bio- and chemostratigraphy in the Pajevonys-13 core section, Lithuania, Linda Hints, Juozas Paškevičius, Tõnu Martma, Peep Männik, Jaak Nõlvak, 2015