See artikkel vajab toimetamist. (August 2013) |
Artiklis ei ole piisavalt viiteid. |
Austria ertshertsogkond Erzherzogtum Österreich (de) 1457–1804 | |||||
Habsburgide pärusvaldused aastal 1477, oranžiga | |||||
Valitsusvorm | monarhia | ||||
---|---|---|---|---|---|
Osa | Saksa-Rooma riik | ||||
Pealinn | Viin | ||||
Religioon | katoliiklus | ||||
Riigikeeled | saksa keele austria murre | ||||
|
Austria ertshertsogkond (saksa Erzherzogtum Österreich), üks kõige tähtsamaid riike Saksa-Rooma riigis, oli Habsburgide monarhia tuumik ja Austria keisririigi eelkäija. Ligi 700 aastaga arenes see margist keisririigi keskuseks.
Pealinnaga Viinis, oli ertshertsogkond koondunud Doonau basseini tänapäeva Austria liidumaal Alam-Austrias ja hõlmas enamuse sellest, mis nüüd on Ülem-Austria.
Paiknedes Saksa-Rooma riigi kaguservas, piirnes see Ungari kuningriigiga Leitha jõe taga. Lõunas piirnes see Steiermargi hertsogkonnaga, piiriga ajaloolises Semmeringi mäekurus, samas põhjas tähistasid Böömi mets ja Thaya jõgi piiri Böömimaa ja Määrimaaga. Läänes piirnes Ülem-Austria Baieri hertsogkonnaga (kusjuures ajalooline Innviertel kuulus kuni 1779. aasta Tescheni rahuni Baieri hertsogitele), samuti Salzburgi peapiiskopkonnaga Salzkammerguti piirkonnas.
Böömimaa kuningas Otakar II (Austria hertsog aastatel 1251–1276) oli esimene, kes eraldas need Austria maad Ennsi jõest idas, mis kuulusid Baieri hõimuhertsogkonnale alates keiserliku Idamargi loomisest aastal 976. See oli Austria superior (Ülem-Austria) nagu haldusüksus – traditsioon, mille Habsburgidest valitsejad hiljem omaks võtsid.