Avalik teenistus

Avalik teenistus on töötamine riigi ametiasutuses, kohalikus omavalitsuses või rahvusvahelises organisatsioonis. Eesti Vabariigis sätestab avaliku teenistuse korralduse ja ametniku õigusliku seisundi Avaliku teenistuse seadus (lühend – ATS),^[1] mis võeti Riigikogu poolt vastu 13. juunil 2012. aastal ning kuulutati Vabariigi Presidendi poolt välja 28. juunil 2012. aastal.^[2]

Kõik avaliku võimu teostajad, peavad oma tööd tehes lähtuma 2015. aastal heaks kiidetud Avaliku teenistuse eetikal, mille eesmärk on ametnike põhiväärtuste ja ametnikueetika tugevdamine.^[3]

Eetikakoodeks toob välja, et hea ametniku olulisemad väärtused on:

• Seaduslikkus – ametnik lähtub oma tööd EV põhiseadusest ja seadustest
• Inimesekesksus – ametnik on rahva teenistuses ja tegutseb vastutustundlikult, mõistes, et tema otsustel on mõju inimestele ja ühiskonnale.
• Usaldusväärsus – ametnik teostab avalikku võimu ainult enda huvides ja hoidub tööpostil teatavaks saadud informatsiooni kasutamisest erahuvides
• Asjatundlikkus – ametnik tegutseb oma töövaldkonna parimates teadmistest ja oskustest lähtuvalt ning hoiab end kursis tööülesannete täitmiseks vajalike arengutega.
• Erapooletus – ametnik hoidub tegevustest või olukordadest, mis võivad seada kahtluse alla tema erapooletuse tööülesannete täitmisel. Lisaks hoidub ametnik kingitustest, soodustustest ja teenetest, mis võivad seada kahtluse alla ametniku erapooletuse.
• Avatus ja koostöö – ametnik teostab võimu viisil, mis on läbipaistev ja arusaadav ning ametnik peab selgitama ja põhjendama oma tööalaseid otsuseid. Lisaks peab ametnik kaasama huvirühmi ja avalikkust neid puudutavate otsuste ettevalmistamisel, tegemisel ja elluviimisel.^[3]