Back Bakteri ACE Bakterie Afrikaans Bakterien ALS ባክቴሪያ Amharic Eubacteria AN जीवाणु ANP بكتيريا Arabic ܒܩܛܝܪܝܐ ARC باكتيرية ARY بكتيريا ARZ

Bakterid

Bakterid
Escherichia coli ehk soolekepike, suurendatud 25 000 korda
Escherichia coli ehk soolekepike, suurendatud 25 000 korda
Taksonoomia
Riik Bakterid

Bakterid (vanakreeka keeles βακτήριον baktērion 'kepp, pulk, sau') on (koos arhedega) kõige väiksemad (mikroskoopilised) üherakulised eeltuumsed organismid, kes suudavad iseseisvalt paljuneda ja kasvada.

Bakterid moodustavad fülogeneetiliselt suure prokarüootsete mikroorganismide domeeni. Nad on keskmiselt 1–5 mikromeeteri suurused, kuigi olenevalt bakteri liigist võivad rakud olla ka väga erineva suurusega, näiteks bakteril Thiomargarita namibiensis on raku läbimõõt kuni 750 µm. Rakusisesel parasiitsel bakteril Mycoplasma genitalium'il on see aga 0,2–0,3 µm. Nad on kujult üsna sarnased, tavaliselt kerakujulised või ka pulkjate või spiraalsete vormidega. Bakterid olid ühed esmastest Maal tekkinud eluvormidest. Nende elupaigad on väga mitmekesised. Baktereid leidub nii pinnases, vees, happelistes kuumavee allikates kui ka radioaktiivsetes jäätmetes[1]. Neid võib leida ka sügavalt Maa koorest, loomade seedekulglatest, taimedest, mehitatud kosmosesõidukitest [2] ja veel paljudest teistest kohtadest.

Ühes grammis mullas leidub tüüpiliselt 40 miljonit bakterirakku ja ühes milliliitris vees keskmiselt miljon bakterit. Kogu Maal on ligikaudselt 5×1030 bakterit[3], ületades biomassilt kõiki taimi ja loomi kokku.[4] Bakterid on väga olulised aineringes, näiteks surnud orgaanilise aine lagundajatena ja lämmastiku sidujatena atmosfäärist (mügarbakterid) jm. Bakterid tagavad elu säilimise ka veealuste külma- ja kuumaveeallikate lõõride ümbrust asustavatele bioomidele, muundades sealset vees lahustunud vesiniksulfiidi ja metaani organismidele eluks vajalikeks toite- ja energiaallikateks.

Baktereid on leitud elamast ka ekstreemsetes keskkonnatingimustes. Näiteks 17. märtsil 2013 teatati avastusest, et maailmamere sügavaim koht, Mariaani süvik, põhimõtteliselt õitseb bakteriaalsest elust.[5][6] Üks teine samalaadne teade on veel näiteks mikroobidest, keda leiti USA looderanniku lähedalt 2,5 km sügavuselt 580 meetrit allpool merepõhjast sealsetest ookeanipõhja kivimitest.[5][7]

Enamik baktereid on seni veel teaduslikult kirjeldamata ja paljusid bakteriliike ei ole suudetud veel tehistingimustes (laboris) kasvatada.[8] Näiteks leiti alles 2003. aastal liik Gemmatimonas aurantiaca, mis oli niivõrd uudne, et andis alust täiesti uue bakterihõimkonna Gemmatimonadetes kirjeldamiseks.[9]

Kui varem arvati, et inimeses leidub umbes kümme korda rohkem bakterirakke kui tal on enda keharakke, siis viimased uuringud on näidanud, et inimese organismis on bakterite ja keharakkude arv enam-vähem võrdne.[10] Paljud nendest bakteritest leiduvad nahal ja seedetraktis.[11] Suurem osa inimesega seotud bakteritest on inimesele kahjutud, teatud bakteritega võitleb immuunsüsteem ja teatud liiki bakterid on ka kasulikud. Kuid paljud bakteriliigid on ka patogeensed. Näiteks on bakteriaalset päritolu nakkushaigused nagu koolera, süüfilis, antraks, pidalitõbi ja muhkkatk. Kõige tavalisemad surmaga lõppevad bakteriaalsed haigused on hingamisteede nakkused. Näiteks tuberkuloosi tõttu sureb aastas 2 miljonit inimest, seda küll enamasti Saharast lõunasse jäävates Aafrika riikides.[12] Arenenud maades kasutatakse bakteriaalsete nakkuste raviks antibiootikume (nii inimestel kui ka koduloomadel). Antibiootikumide kasutamine on põhjustanud haigustekitajate seas ka probleemse antibiootikumiresistentsete tüvede tekke.

Tööstuses on bakteritel tähtis roll reovee käitlemisel ja naftareostuse puhastamisel. Toidutööstuses juustude ja jogurtite tootmisel fermentatsiooni protsesside käigus. Veel kasutatakse baktereid kaevandussektoris[13] kulla, pallaadiumi, vase ja muude metallide tootmisel, maagist väljapuhastamisel. Samuti leiavad bakterid kasutust veel biotehnoloogias, antibiootikumide ja muude kemikaalide tootmisel.[14]

Kuigi algselt hõlmas termin "bakterid" kõiki prokarüoote, muutis 1990. aastatel tehtud avastus bakterite teaduslikku klassifikatsiooni ning prokarüootid, kes on arenenud välja iidsetest ühistest eellastest, jagati 1975–1978 kahte väga erinevasse organismide rühma, mida kutsutakse arhede domeeniks ja bakterite domeeniks. Algul peeti neid vaheastmeks rakutuumata pärisbakterite ja rakutuumaga päristuumsete organismide vahel. Hiljem näidati, et nad on eristunud väga varasel evolutsioonietapil, mistõttu fülogeneetilise süstemaatika seisukohalt lahutati bakterid arhedest.[15]

Baktereid ja arhesid uurivat teadusharu nimetatakse bakterioloogiaks, mis on üks mikrobioloogia haru.

  1. ↑ Viitamistõrge: Vigane <ref>-silt. Viide nimega Ej3cE on ilma tekstita.
  2. ↑ Viitamistõrge: Vigane <ref>-silt. Viide nimega RICpW on ilma tekstita.
  3. ↑ Viitamistõrge: Vigane <ref>-silt. Viide nimega pmid9618454 on ilma tekstita.
  4. ↑ Viitamistõrge: Vigane <ref>-silt. Viide nimega h7Y7P on ilma tekstita.
  5. ↑ 5,0 5,1 Viitamistõrge: Vigane <ref>-silt. Viide nimega LS-20130317 on ilma tekstita.
  6. ↑ Viitamistõrge: Vigane <ref>-silt. Viide nimega NG-20130317 on ilma tekstita.
  7. ↑ Viitamistõrge: Vigane <ref>-silt. Viide nimega LS-20130314 on ilma tekstita.
  8. ↑ Viitamistõrge: Vigane <ref>-silt. Viide nimega Rappe on ilma tekstita.
  9. ↑ Viitamistõrge: Vigane <ref>-silt. Viide nimega BpHRD on ilma tekstita.
  10. ↑ Viitamistõrge: Vigane <ref>-silt. Viide nimega true-cell-count on ilma tekstita.
  11. ↑ Viitamistõrge: Vigane <ref>-silt. Viide nimega LyB8v on ilma tekstita.
  12. ↑ Viitamistõrge: Vigane <ref>-silt. Viide nimega NEO8H on ilma tekstita.
  13. ↑ Viitamistõrge: Vigane <ref>-silt. Viide nimega zTNhX on ilma tekstita.
  14. ↑ Viitamistõrge: Vigane <ref>-silt. Viide nimega ppRKo on ilma tekstita.
  15. ↑ Viitamistõrge: Vigane <ref>-silt. Viide nimega autogenerated2 on ilma tekstita.
From Wikipedia, the free encyclopedia · View on Wikipedia

Developed by razib.in