Baldassare Galuppi

Baldassare Galuppi

Baldassare Galuppi (18. oktoober 1706 Burano saar Veneetsia lähedal – 3. jaanuar 1785 Veneetsia) oli itaalia helilooja. Sünnikoha järgi on tema hüüdnimi Il buranello.

Ta õppis Veneetsias Incurabili konservatooriumis Antonio Lotti juures kompositsiooni.

Algul saavutas Galuppi tagasihoidlikku edu tõsiste ooperitega (opera seria), kuid 1740. aastatel sai koos libretist Carlo Goldoniga üle Euroopa kuulsaks oma koomiliste ooperitega (dramma giacoso). Heliloojate järgmisele põlvkonnale oli ta tuntud koomilise ooperi isana. Väga populaarseks said ka mõned tema tõsised ooperid, mille libreto oli kirjutanud Metastasio.

Põhilise osa elust töötas Galuppi heategevates ja religioossetes organisatsioonides, peamiselt Veneetsias. Aastatel 17411743 oli ta ooperihelilooja Londonis, 17481764 Püha Markuse koguduse kapellmeister ja Incurabili konservatooriumi direktor, 17651768 Peterburis õukonna kapellmeister ja laulukooli direktor. Nendel ametikohtadel kirjutas ta ühtlasi palju vaimulikku muusikat. Ta oli ka virtuoosne klahvpillimängija, kes kirjutas klahvpillidele muusikat. Tema õpilane oli Dmitri Bortnjanski, kelle ta võttis Veneetsiasse naastes kaasa (õppima).

Galuppil oli raske Metastasioga koostööd teha. Metastasio uskus kindlalt, et ooperites peab muusikaline osa teenima sõnalist, mitte vastupidi. 1749. aastal kirjutas Metastasio Galuppi kohta, et too on suurepärane helilooja, kes kirjutab häid partiisid viiulitele, tšellodele ja lauljatele, aga ületamatult halb helilooja luuletajate seisukohalt. "Kui ta kirjutab [muusikat], siis ta mõtleb sõnadele sama palju kui sina enda paavstiks valimisele. ... Mis puutub publikusse, siis hindavad teda need, kes kuulavad kõrvadega, mitte hingega." Sellegipoolest kestis nende koostöö kaua ja tõi kuulsust mõlemale.

Pärast Galuppi surma vajus tema looming suuresti unustusse. Dramma giacoso žanr läks moest ja hiljem seda ei saanudki esitada, sest Galuppi oli oma ooperitesse kirjutanud tähtsad rollid kastraatidele, kes aga ooperilavadelt kadusid. Alles 20. sajandi lõpul on tema loomingut taas ulatuslikumalt lavastama ja isegi salvestama hakatud.


From Wikipedia, the free encyclopedia · View on Wikipedia

Developed by Tubidy