Balti kett

Artiklis ei ole piisavalt viiteid. (Detsember 2023) Palun aita väiteid kontrollida ja viiteid lisada. (Kuidas ja millal see märkus eemaldada?)

Balti kett (läti Baltijas ceļš 'Balti tee', leedu Baltijos kelias 'Balti tee') oli 23. augustil 1989 Eestis, Lätis ja Leedus korraldatud ühine poliitiline massimeeleavaldus, mille eesmärgiks oli demonstreerida maailmale Baltimaade iseseisvustahet ja juhtida tähelepanu NSV Liidu ja Saksamaa vahel poole sajandi eest sõlmitud Molotovi-Ribbentropi paktile, mille salaprotokollid viisid Baltimaade okupeerimise ja annekteerimiseni NSV Liidu poolt.

Rahumeelne meeleavaldus korraldati kolme nädalaga.^[1] Inimesed rivistusid ligikaudu 675,5 km pikkuseks Tallinna, Riiat ja Vilniust ühendanud inimahelaks. Eestis 211,5 km, Tallinn–Rapla–Türi–Võhma–Viljandi–Nuia–Lilli. Lätis 262 km, Ķoņi–Rūjiena–Rencēni–Valmiera–Lode–Cēsis–Drabeši–Mūrnieki–Līgatne–Sigulda–Vangaži–(A2)–Riia(A7 E67)–Ķekava–Iecava–Bauska. Leedus 202 km Pasvalys–Panevėžys–Ukmergė–Širvintos–A2 (E272)–Vilnius. Kokku 675,5 km.^[1] Eestis oli osavõtjaid üle kahesaja tuhande. Lätis 250 kuni 280 tuhat. Leedus ligikaudu 500(?) tuhat.^{[1][2][3][4][5]}

Balti kett ning sellele eelnenud Balti apell ja Hirvepargi miiting valmistasid oma nõudmiste õigusliku rõhuasetusega ette Eesti Vabariigi taastamise õigusliku järjepidevuse alusel 20. augustil 1991.