Baltimaad

Artiklis ei ole piisavalt viiteid. (Detsember 2023) Palun aita väiteid kontrollida ja viiteid lisada. (Kuidas ja millal see märkus eemaldada?)

Baltimaad ehk Balti riigid on mitteametlik geopoliitiline termin, mida kasutatakse tänapäeval koondnimetusena kolme iseseisva riigi: Eesti, Läti ja Leedu kohta. Kõik kolm Balti riiki asuvad Põhja-Euroopas Läänemere (ehk Balti mere) idakaldal. Vanemas kirjanduses on Baltimaade piirkonna kohta kasutatud ka nimetust Baltikum (ja harvem "Ida-Baltikum") ^[1].

Enne Esimest maailmasõda arvati Baltimaade hulka ainult Balti kubermangud (Eestimaa, Liivimaa ja Kuramaa), kuid mitte endisi Rzeczpospolita alasid (Latgalet, Leedut). Kahe maailmasõja vahelisel ajal peeti tihti lisaks Eestile, Lätile ja Leedule Balti riikide hulka kuuluvaks ka Poolat ja eriti Soomet. Soome võttis sel ajal välispoliitiliseks sihiks kuuluda Põhjamaade, mitte Balti riikide hulka.

Mõiste "Balti riigid" kinnistus kolmele riigile pärast 1940. aastal (ja uuesti 1944-1945) toimunud Eesti, Läti ja Leedu okupeerimist ning anneksiooni stalinistliku Nõukogude Liidu poolt, mida suurem osa lääneriikidest ja kohalikust elanikkonnast ei pidanud õiguspäraseks. Nõukogude allikates arvati seejärel Baltikumi või Balti piirkonda kuuluvaks sageli ka Kaliningradi oblast (mis oli osa "Balti majandusrajoonist" ja Nõukogude Balti sõjaväeringkonnast ning jäi Balti raudteepiirkonna alale), seda peamiselt geograafilistel põhjustel: muudest Nõukogude Liidu aladest jäänuks oblast Leeduga eraldatuks.

Nõukogude Liit tunnustas nii taasiseseisvunud Eesti, Läti kui ka Leedu riiklikku iseseisvust samal päeval, 6. septembril 1991.

8. novembril 1991 asutati Balti Assamblee. See on organisatsioon, mille eesmärk on kooskõlastada ja edendada Eesti, Läti ja Leedu parlamentide tegevust.

Seoses kiire majanduskasvuga 2000. aastatel on Balti riikide kohta kasutatud mõistet "Balti tiigrid".

Kolme Balti riigi pindala on kokku liidetult 175 229 km² ja rahvaarv ligi 6,17 miljonit (2016).