Biogeograafia

Saared on biogeograafia jaoks parimad uurimisobjektid

Biogeograafia on teadusharu, mis seletab ja kirjeldab bioloogilist mitmekesisust ajas ja ruumis. Elusloodust käsitletakse paljudel tasemetel – taksonite (peamiselt liikide, aga ka teiste üksuste), ökoloogiliste koosluste ja ökosüsteemide tasemel ning biogeograafia uurib ka eluslooduse komponentide vahelisi seoseid.[1]

Kuulsaim biogeograaf on Alfred Russel Wallace. Taime- ja loomageograafia rajajaks peetakse saksa teadlast Alexander von Humboldti [2]. Tuntud Eesti biogeograafide ja biogeograafiaga tegelenud teadlaste sekka kuuluvad Jaan Eilart, Ülo Mander, Viktor Masing, Meelis Pärtel, Martin Zobel jt.

Kuna biogeograafia paikneb elu- ja maateaduste kokkupuutealal, siis on biogeograafia tihedalt seotud ka teiste teadusharudega, näiteks molekulaarbioloogiaga. Biogeograafias kasutatakse molekulaarbioloogia ja GISi meetodeid ning tulemusi saab rakendada looduskaitse planeerimises.[1]

  1. 1,0 1,1 Viitamistõrge: Vigane <ref>-silt. Viide nimega ÜMT on ilma tekstita.
  2. Viitamistõrge: Vigane <ref>-silt. Viide nimega konspekt on ilma tekstita.

From Wikipedia, the free encyclopedia · View on Wikipedia

Developed by razib.in