Bosporus (vanakreeka Βόσπορος Bosporos, sõnadest βοῦς 'härg' ja πόρος 'koolmekoht, väin'; türgi İstanbul Boğazı) on väin, mis eraldab Euroopat Aasiast ja ühendab Marmara merd Musta merega.
Kitsaimas kohas on väina laius umbes 700 meetrit, laiemas kohas 3420 m. Mõlemas otsas on väinal selged suudmed (põhjas 3330 m lai, lõunaotsas 2826 m), nende vahel on väina pikkus umbes 31 km. Väina läbiva laevatee sügavus on madalaimas kohas 13 meetrit, suurim sügavus 110 m.
29. oktoobril 2013 avati İstanbulis maailma sügavaim merepõhjale rajatud raudteetunnel Marmaray (suurim sügavus 60,46 m, veealuse lõigu pikkus 1387 m). Tunnelit kogupikkusega 13,6 km ehitati üheksa aastat. Pikima merealuse osaga tunnel maailmas (37,9 km; suurim sügavus 75 m) on Eurotunnel, kuid see pole sukeldatud, vaid uuristatud merepõhja all olevatesse kivimitesse.
Bosporuse pinnakihtides on tugev riimvee hoovus Musta mere poolt, soolsusega 18–20 promilli. Väina põhjas on tugev soolase vee hoovus Musta mere poole.
Väina kitsuse, faarvaatri järskude käänakute ja tugeva hoovuse tõttu on väina läbimine keeruline ja ohtlik. Olukorda raskendab veelgi tihe ristuv parvlaevaliiklus üle väina.
Meretee läbi Bosporuse Venemaale ja Ukrainasse teeb väina strateegiliselt oluliseks. 16.–18. sajandini hoidis Osmanite riik Bosporuse abil enda kontrolli all Musta merd. 1833. aastal oli Osmanite riik sunnitud andma lubaduse sulgeda Bosporus ja Dardanellid Venemaa nõudmise korral muude riikide laevadele. Bosporuse kontrolli all hoidmise nimel peeti Vene-Türgi sõda (1877–1878). Esimese maailmasõja järel anti väinale esmalt rahvusvahelise territooriumi staatus, 1923. aastal aga anti väin Türgile, kuid avatuna kõigile võõramaistele laevadele. Türgi militariseeris väina sellegipoolest uuesti.
1936. aastast kehtiva Montreux' konventsiooni järgi on väin rahvusvaheliseks laevanduseks avatud, kuid Türgil on õigus seal piirata Musta mere riikide hulka mittekuuluvate maade aluste liikumist.