See artikkel vajab toimetamist. (Märts 2022) |
See artikkel ootab keeletoimetamist. (Märts 2022) |
Carl Friedrich Gauss | |
---|---|
Carl Friedrich Gauss | |
Sündinud |
30. aprill 1777 Braunschweig |
Surnud |
23. veebruar 1855 (77-aastaselt) Göttingen |
Rahvus | sakslane |
Haridus |
Braunschweigi Tehnikaülikool Göttingeni ülikool Helmstedti Ülikool |
Teadlaskarjäär | |
Tegevusalad |
matemaatika füüsika |
Töökohad | Göttingeni ülikool |
Tunnustus | Copley medal (1838) |
Autogramm | |
Johann Carl Friedrich Gauss (30. aprill 1777 Braunschweig – 23. veebruar 1855 Göttingen) oli saksa matemaatik, astronoom ja füüsik. Gaussi peetakse oma varajase matemaatilise võimekuse tõttu imelapseks.
Gauss on olulise panuse andnud paljudesse teaduse valdkondadesse, sealhulgas arvuteooria, statistika, matemaatiline analüüs, diferentsiaalgeomeetria, geodeesia, geofüüsika, elektrostaatika, astronoomia ja optika. Gauss oli imelaps. Ta tegi oma esimesed suuremad matemaatilised avastused teismelisena. Teose "Disquisitiones Arithmeticae" sai ta valmis 1798. aastal 21-aastaselt, ehkki see ilmus 1801. aastal. See pani aluse arvuteooriale kui eraldi teadusele ja on kujundanud seda tänapäevani.