Carl Rogers

See artikkel ootab keeletoimetamist. Kui oskad, siis palun aita artiklit keeleliselt parandada. (Kuidas ja millal see märkus eemaldada?)

Carl R. Rogers (8. jaanuar 1902 Oak Park, Illinois – 4. veebruar 1987 San Diego) oli Ameerika psühholoog, kes on tuntud kui humanistliku psühholoogia suuna üks alusepanijaid.

Lisaks peetakse Rogersit üheks esimeseks psühhoteraapia (mõjukuse) uurijaks. Rogers arendas psühhoteraapia mittedirektiivset vormi, milles on põhiroll kliendil endal. Seda psühhoteraapia vormi nimetatakse kliendikeskseks teraapiaks (client centered therapy). Carl Rogers oli nomineeritud Nobeli rahuauhinnale oma panuse eest Lõuna-Aafrika ja Põhja-Iirimaa rahvuslike gruppide konfliktide lahendamisel. Haggbloomi jt (2002) uurimuses, kus kriteeriumideks oli tsitaatide ja tunnustusavalduste arv, leiti, et Carl Rogers on mõjukuselt kuues 20. sajandi psühholoog ja praktikute seas Sigmund Freudi järel teisel kohal.

Rogers õppis Wisconsini ülikoolis ja sai doktorikraadi Columbia ülikoolist kliinilise psühholoogia alal. Aastatel 1928–1939 töötas Rogers nõustajana laste vägivalla preventatsiooni ühingus. Aastal 1940 asus ta tööle Ohio ülikooli. Selleks ajaks oli tema kliendikeskne teraapiavorm praktiliselt välja töötatud ning ta avaldas oma ideed 1942. aastal oma teises raamatus "Nõustamine ja psühhoteraapia" ("Counseling and Psychotherapy").