Cheiron

See artikkel räägib vanakreeka mütoloogia tegelasest, taevakeha kohta vaata artiklit 2060 Chiron.

Cheiron (ladinapäraselt Chiron) on kreeka mütoloogias kentaur. Varasemas mütoloogias on Cheironi mainitud ka kui Tessaalia jumalat, kes leiutas ravikunsti.

Hiljem tuntakse teda aga kui oma liigi kohta ebatavaliselt arukat ja õiglast kentauri. Erinevalt teistest kentauridest ei olnud ta riiuhimuline ega tõstnud kunagi kätt inimese vastu.

Cheiron oli titaan Kronose ja Philyra poeg (seepärast nimetati teda sageli ka filüriidiks). Nimelt oli Kronos enne Philyraga ühteheitmist võtnud hobuse kuju ja nii sündis poeg kentaurina. Ema olevat aga pärast poja nägemist niivõrd kohkunud, et muudeti ta enda palvel pärnapuuks.

Ta elas Pelioni mäe koopas ja õpetas paljudele kreeka kangelastele ravikunsti, jahipidamist, ratsutamist, relvade valmistamist ja muusikat (ta oli ka lüüra leiutaja).

Cheironi õpilased olid muuhulgas ka Achilleus, Asklepios, Iason ja Phoinix.

Cheiron päästis ka Peleuse, kelle Akastos oli metsa relvitult maha jätnud, et kentaurid ta tapaksid. Cheiron andis Peleusele tema mõõga tagasi.

Kui Cheironi tabas Heraklese mürgine nool, mis tekitas ravimatu haava, eelistas ta suremist valule ja loovutas ta oma surematuse Prometheusele.

Pärast surma sai Cheironist Amburi tähtkuju.

Cheironi järgi on nimetatud väikeplaneet 2060 Chiron.