See artikkel ootab keeletoimetamist. (Märts 2019) |
Clemens XII | |
---|---|
Sünninimi | Lorenzo Corsini |
Valitsemisaja algus | 12. juuli 1730 |
Valitsemisaja lõpp | 6. veebruar 1740 |
Eelkäija | Benedictus XIII |
Järeltulija | Benedictus XIV |
Sünnikuupäev | 7. aprill 1652 |
Sünnikoht | Firenze |
Surmakuupäev | 6. veebruar 1740 |
Surmakoht | Rooma |
Clemens XII (Lorenzo Corsini, 7. aprill 1652 – 6. veebruar 1740) oli paavst aastatel 1730–1740. Ta oli 246. paavst.
Lorenzo Corsini sündis Firenzes jõuka kaupmehe, Sismano ja Casigliano markii Bartolomeo Corsini ja Elisabetta Strozzi seitsmelapselise pere neljanda lapsena. Tema onu oli kardinal Neri Corsini ja tema suguvõsast oli pärit pühak Andrea Corsini. Lorenzo Corsini ema oli paavst Clemens XI sugulane. Clemens XII oli 6. ja viimane Firenzes sündinud paavst. Enne teda oli viimati Firenzest pärit Urbanus VIII.
Corsini õppis esmalt Firenzes, seejärel Roomas jesuiitide kolleegiumis ja Pisa ülikoolis õigusteadust. 1675 omandas ta doktorikraadi. Pärast isa surma 1685 otsustas ta järgida oma kutsumust ja pühenduda kiriku teenimisele, mille tõttu ta loobus oma pärandiõigusest. Oma esimesed kiriklikud ametikohad ostis ta 30 000 ja 80 000 eskuudo eest (simoonia). Aleksander VIII saatis Corsini nuntsiuseks Viini, kuid Saksa-Rooma keiser Leopold I keeldus teda vastu võtmast, kuna paavst ei määranud keisri soosikuid kardinalideks. Corsini oli kardinal 24 aastat. Ainult Benedictus XIII varem ja Benedictus XVI hiljem on olnud enne paavstiks saamist veel kauem kardinalid. Kardinalina resideeris ta Pamphili palees (Palazzo Pamphili), mis kujunes tema ajal Rooma haritlaskonna kogunemiskohaks. Ta päris onult oma aja hinnatuima raamatukogu.
Kardinal Corsini osales 3 konklaavil 1721–1730. Pärast teda on paavstidest osalenud 3 konklaavil ainult Benedictus XVI.
1732 jäi Clemens XII pimedaks.